Simona Striževska, Citadele tütarettevõtte CBL Asset Management ökonomist
Käesoleval nädalal astus Euroopa Keskpank (EKP) ajaloolise sammu – esimest korda pärast 2011. aastat tõsteti baasintressimäärasid. EKP on juba mitmeid kuid plaanipäraselt ette valmistanud pinnast intressimäärade tõstmiseks, kuid euroala rekordilise inflatsiooni tõttu otsustas keskpank olla oodatust agressiivsem ja tõstis intressimäärasid poole protsendi võrra, viies lõpule negatiivsete intressimäärade eksperimendi rahaliidus. Juba praegu on selge, et intressimäärasid tõstetakse ka septembris, kuid arvestades oodatavat majanduse aeglustumist euroalal, hoidus EKP ennustamast, kui kaugele ollakse valmis minema.
Kui kõrgele intressimäärad kerkivad?
Euroala turuintressimäärade kompleks, mis sõltub otseselt EKP otsustest, hakkas juba aegsasti kohanema eelseisvate muudatustega. Kuue kuu Euribor pöördus juuni alguses tagasi positiivsele tasemele ja on nüüd juba üle 0,5%. Kolme kuu Euribori määr, mis on tavaliselt kuue kuu omast madalam, pöördus positiivseks nädal tagasi. See tähendab, et laenuvõtmine euroalal tervikuna muutub juba tasapisi kallimaks nii uutele kui olemasolevatele laenuvõtjatele, kelle koostöölepingutes sisaldab intressimäär ka muutuvat osa. Tuginedes Euribori kolme kuu prognoosidele, näevad finantsturu osalised euroala intressimäärade ülempiiri tõusu vahemikuni 1,5-2,0%.
Võitluse tulemus ei sõltu ainult EKP-st
EKP püüdleb ülla eesmärgi poole vähendada euroala inflatsioonimäärasid, kuid eurotsooni piirava rahapoliitika otsest mõju inflatsioonile on raske kohe märgata. Läheb teatav aeg, enne kui rangema rahapoliitika mõju nõudlusele kajastub riiulitel olevates hindades või vähemalt õnnestub nende tõusu piirata. Euroopas ei saa rääkida ka ülekuumenenud nõudlusest, nagu see on näiteks USA-s.
Olukorda euroalal raskendab ka asjaolu, et kuigi hinnatõus on viimastel kuudel muutunud laiahaardelisemaks, moodustavad energia ja toiduained endiselt kaks kolmandikku rahaliidu tarbijahindade tõusust. Need hinnad sõltuvad olukorrast maailma ressursiturgudel, mille üle EKP-l puudub kontroll.
Kas EKP saab aidata inflatsiooni vastu võidelda siin ja praegu? Vastus on jaatav. Esiteks, erinevalt USA föderaalreservi süsteemist (FRS) alustas EKP intressimäärade tõstmist peaaegu pool aastat hiljem ja kavatseb seda teha mõõdukamalt (FRS ennustab, et intressimäärad, mis on praegu vahemikus 1,50-1,75%, võivad kerkida kuni 3,75%), mistõttu on euro võrreldes USA dollariga käesoleval aastal muutunud oluliselt odavamaks. Odav euro on omakorda muutnud ressursid kallimaks neile eurooplastele, kes tavaliselt kauplevad dollarites. EKP üleminek sõnadelt tegudele võib aidata tugevdada rahaliidu valuutat, leevendades seega inflatsioonisurvet.
Teiseks kipub sõnum, mille keskpangad saadavad investoritele, tarbijatele ja ettevõtetele, olema tavaliselt olulisem kui tegelik tegevus. Suuremate keskpankade otsusekindlus võidelda hinnatõusu vastu intressimäärade agressiivse tõstmisega, kartmata majanduskasvu pidurdumist või isegi „flirtimist" majanduslangusega, on pannud finantsturu osalised ja majandusteadlased oluliselt langetama lääneriikide majanduskasvu väljavaateid lähiaastateks. Koos kasvava murega ülemaailmse nõudluse pärast on ka ressursiturgudel alates juuni algusest olnud teatav jahtumisperiood.
Olukord tooraineturul võib aidata inflatsiooni aeglustada
Alates suve algusest on nafta hind langenud peaaegu 15%. Põllumajandussaaduste hinnad maailma finantsturgudel langesid keskmiselt 20%, metallide hinnad langesid 20-25% ja jäävad praegu alla sõjaeelsele tasemele. Kui need suundumused püsivad, peaks see varsti hakkama kajastuma ka inflatsiooninumbrites.
Energiaturul on riskid muidugi ka pakkumise poolel, mis võib inflatsioonipilti märgatavalt muuta, eriti Euroopas. Sellele vaatamata näib, et USA ja euroala riigid võivad olla juba inflatsioonitipu lähedal. Aastavahetusele lähenedes peaks inflatsioonimäärad aasta lõikes hakkama ka orgaaniliselt aeglustuma ehk hakkavad tööle nn baasefektid – just eelmise aasta sügisel hakkasid hinnad ressursiturgudel tõusma. See omakorda võib mõnevõrra kergendada ka keskpankade tööd, vähendades vajadust edasiste intressitõusude järele.