Majandusolukord on märkimisväärselt muutunud

Publicēts

COVID-19 viiruse kiire puhang viimastel nädalatel on märgatavalt muutnud Baltimaade ja kogu maailma majandusolukorda ning seda tunnetavad järgnevate nädalate ja kuude jooksul peaaegu kõik. Viiruse leviku piiramiseks võetud sotsiaalsed distantseerimismeetmed on lühikeseks ajaks peatanud lennundus-, hotellindus-, toitlustus- ja meelelahutussektori toimimise, kuid peaaegu kõik majandusvaldkonnad on suuremal või vähemal määral mõjutatud.

Viimaste nädalate sündmused on viinud majanduskasvu prognooside ulatusliku muutmiseni nii Baltimaades kui ka mujal maailmas ning sel aastal on maailmamajandus tõenäoliselt languses. Lühiajalised majandusnäitajad Hiinas ja teistes mõjutatud riikides tõendavad, et majandustegevus lennundus- ja turismisektoris on peaaegu peatunud, samal ajal kui tootmis- ja tarneahelates on suuri häireid, mille tulemuseks on töötuse kasv ja nõudluse vähenemine majanduses. On raske ennustada, kui kaua selline ebakindlus jätkub, kuid need tagajärjed on pöörduvad, ehkki Hiinas, kus uute COVID-19 juhtumite arv on märkimisväärselt vähenenud, on naasmine varasemale majandustegevuse tasemele vaid järkjärguline. Kõik see viitab sellele, et praegune maailmamajanduse šokk on võrreldav ja võib-olla isegi suurem kui ülemaailmse finantskriisi ajal aastatel 2008–2009.

Need tegurid on ajendanud meid muutma ka Baltimaade 2020. aasta majanduskasvu prognoose ning varasema 2–3% kasvu asemel ootame nüüd umbes 2% majanduslangust, kui majandusolukord järgmise 3–6 kuu jooksul normaliseerub. Kui aga varasemale tasemele naasmine võtab kauem aega, võib Balti riikide majandus sel aastal umbes 8% väheneda.

Samal ajal on selge, et praegune olukord on hoopis teistsugune, kui see oli 12 aastat tagasi. Näiteks pärast SARSi epideemiat või Jaapani maavärinat 2011. aastal elavnes majandus väga kiires tempos. Samuti on Balti riigid ja Läti nüüd sisemiselt palju stabiilsemad kui 2008. aastal. Laenamine toimub kodumaiste ressurssidega, väliskaubandus on tasakaalus ja kinnisvarahinnad on seotud sissetulekuga mõistlikul tasemel. Selle kriisi ületamisel on aga kindlasti kõige tähtsam tegur riikide ja keskpankade otsustav tegevus majanduse stabiliseerimiseks. Sellega seoses on Euroopa Keskpank juba teatanud olulistest toetusmeetmetest intressimäärade alandamise ja 750 miljardi euro suuruse finantsvarade ostuprogrammi algatamise kujul ning majandustoetusi valmistatakse ette ka Balti riikides. Need programmid ulatuvad 1 miljardist Lätis kuni 5 miljardini Leedus ning hõlmavad krediiditagatisi, maksude edasilükkamist ja kriisist mõjutatud töötajate toetamist. Programmide edukas rakendamine on väga tähtis eeltingimus kriisist ülesaamiseks.

Majanduslikud toetusmeetmed Baltimaades