Kui terve eelmise aasta peale said kriminaalid pangapettustega Eesti inimestelt saagiks 2,3 miljonit eurot, siis üksnes käesoleva aasta kaheksa kuuga on välja petetud 6,1 miljonit eurot. Üle kahe korra on suurenenud ka juhtumite arv ning keskmine kahju suurus ühe juhtumi kohta.
Käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga registreeriti 457 pangakelmuse juhtumit ning keskmine kahju ulatus ligikaudu 13 500 euroni ühe juhtumi kohta. Juuni oli tänavu must rekord enam kui 2 miljoni eurose kahjuga. „Pilt on karm. Kahjud jaanuarist augustini on üle 2,6 korra suuremad kui terve eelmise aasta peale kokku. Üle kahe korra suurem on ka juhtumite arv, kuid lisaks sellel on keskmine kahju ühe juhtumi kohta tõusnud 5000 eurolt 13 500 euro peale,“ lausus Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. “Muutunud on ka skeemid. Petturid kõnelevad aina rohkem eesti keeles ning kasutavad tehisaru abi, et mõjuda võimalikult usutavana.”
Pangakelmused on finantspettuste liik, millega üritatakse mingil moel kätte saada ohvri isiklikke andmeid ja PIN-koode. Enamasti esinevad kriminaalid panga töötajatena.
„Skeemid on mitmeastmelised ja kasutavad ära inimeste loomulikku soovi kiiresti ohtu lahendada,“ selgitas Tkatšenko. „Kui keegi palub telefoni teel või sõnumiga sisestada Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode, suunab „turvalingile“, palub raha kanda nn ohutule kontole või korraldab olukorra, kus pangakaardid ja sularaha tuleks väidetavalt turvalisse paika üle anda, on tegu pettusega. Ainus õige käik on kõne katkestada ja helistada ise oma panga ametlikul numbril.“
Levinud on näiteks olukorrad, kus „pangast“ helistaja väidab, et keegi tundmatu püüdis kannatanu nimel pangakontoris laenu vormistada, isikuandmed on lekkinud või inimese kontol toimuvad kahtlased tehingud. Sellise jutu saatel meelitatakse välja isikuandmeid – alates isikukoodist ja internetipanga kasutajatunnusest kuni dokumendifotoni – või mõjutatakse, et ohver lubaks arvutile kaugjuurdepääsu. Seejärel kannavad kurjategijad raha kontodelt minema või vormistavad kannatanu nimele laenud. Sarnase stsenaariumi teises variatsioonis kasutavad petturid „panga turvatöötaja“ või „mobiilioperaatori“ rolli, tuues ettekäändeks lepingute uuendamise, konto turvakontrolli või katse võtta ohvri nimel laenu.
Sellel suvel levis ka ohtralt juhtumeid, kus helistatakse põhjendusega, et Omnivasse on saabunud pakk või tähitud kiri ja „vormistuseks“ on tarvis isikukoodi. Teinekord teatatakse, et elektriarvestid vajavad vahetust ja palutakse „töö teostamiseks“ sisestada PIN-koode. Mõne aja pärast võetakse ohvriga uuesti ühendust juba „pangast“ väitega, et on tuvastatud kahtlased tehingud ning palutakse raha kanda ohutule kontole või anda pangakaardid ja sularaha kullerile, kes toimetab need väidetavalt turvalisse kohta. “Petturid on leidlikud ning ettekäändeid, mille abil andmeid ja raha kätte saada, leiavad nad seinast seina,“ ütles Tkatšenko.
„Kõige suuremaks abiks nendes olukordades on viivitamine,“ rõhutas Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. „Võtke hetk, hingake ja kontrollige allikat ja olukorda, isegi kui pettur seepeale agressiivsemalt survestama asub. Pank ei küsi kunagi teie PIN-koode ega palu teha ülekandeid konto „turvamiseks“. Ka riigiasutus ega kuller ei kogu teie pangakaarte ega sularaha.“