Euroopa Keskpank (EKP) langetas viimati intressimäärasid juuni alguses ja ilmselt jäädakse selle taseme juurde veel mõneks ajaks. Samas pole mõeldamatu, et majanduse jahenemise tõttu ja euro tugevdamise eesmärgil uuel aastal siiski veelgi intressimäärasid langetatakse, analüüsib Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Euroalal on nüüdseks alusinflatsioon püsinud juba viiendat kuud järjest 2,3% lähedal, viidates suhteliselt stabiilsele hinnatasemele. Suvel peatas EKP intressimäärade alandamise ning oma viimaste sõnavõttude põhjal ei ole põhjust arvata, et enne aasta lõppu veel intresse langetataks. Ka euribori intressimäärad, mis on tihedalt seotud EKP rahapoliitiliste otsustega, on viimase kuue kuu jooksul stabiliseerunud 2% ümbruses.
Üldiselt usuvad turuosalised, et EKP järgmisel aastal intressimäärade alandamist ei jätka. Samas aga, kui vaadata euroala majanduskeskkonda, oleks EKP-l tegelikult suhteliselt lihtne põhjendada rahapoliitika edasist lõdvendamist veel ühe 0,25 protsendipunktilise kärpega. Nimelt on pärast küllatki tugevat aasta algust euroala majanduskasv selgelt jahtunud ning inflatsioon püsib lähiajal tõenäoliselt EKP 2%-lise eesmärgi lähedal või veidi sellest allpool. Madalamad intressimäärad annaks taas hoogu nõrgapoolsele majanduskasvule. Lisaks võib intressimäärade langetamine aidata nõrgendada tugevat eurot, mis valmistab euroala eksportijatele hetkel parajat peavalu.
USA võtab teatepulga üle
Euroopa Keskpangalt on nüüd aga teatepulga üle võtnud USA keskpank. Septembris alandas USA föderaalreserv intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra, viies need vahemikku 4,00–4,25%. See oli keskpanga esimene intressikärbe alates eelmise aasta lõpust. Hinnastabiilsuse ja maksimaalse tööhõive eest vastutav föderaalreserv peab endiselt võimalikuks nii töötuse määra kui ka inflatsiooni mõningast tõusu, ent sellest hoolimata plaanib keskpank enne aasta lõppu intresse veel kaks korda 0,25 protsendipunkti võrra vähendada ning seejärel kord aastas järgmise kahe aasta jooksul.
Finantsturud on aga föderaalreservist optimistlikumad. Turuosalised ootavad, et järgmise aasta lõpuks võiks koguneda kuni viis intressimäära alandamist, mis viiks intressid vahemiku 2,75–3,00% alumisse otsa. See tähendab, et investorid panustavad märksa leebemale rahapoliitikale, kui ametlikus juhises seni välja on käidud.
Praegune olukord tähendab, et globaalne intressikeskkond on kahe suure keskpanga vahel justkui kahes faasis. USA föderaalreserv on alustanud ettevaatlikku intressimäärade alandamise tsüklit, samal ajal kui EKP proovib hinnata, kui tugevalt on varasemad intressikärped juba majandusse jõudnud. Laenuvõtjate ja investorite jaoks tähendab see, et dollaripõhiste finantsinstrumentide tootlused võivad järgmiste kvartalite jooksul samm-sammult langeda, samal ajal kui euroalal jäävad intressid vähemalt lähiajal pigem stabiilseks ja sõltuvad üha enam majanduse jahtumise sügavusest.