Mitmete toiduainete hinnad on sel aastal Eestis kasvanud rohkem kui teistes Balti riikides. Citadele Balti jaepanganduse juhi sõnul on toiduainete inflatsiooni peamisteks teguriteks energiahindade ja tööjõukulude kasv ning edaspidi ka äsja kehtima hakanud kõrgem käibemaks. Käibemaks üksi lisaks toiduainete inflatsioonile arvestuslikult juurde 1,64 protsendipunkti.
Toiduainete hinnad on kasvanud 2025. aasta jooksul kõigis kolmes Balti riigis üsna sarnases tempos. Sellel aastal on toiduainete inflatsioon olnud Leedus 3,3, Lätis 5,5 ning Eestis 4,4 protsenti. Citadele panga Balti jaepanganduse juhi Edward Rebase hinnangul tõukasid toiduainete hinnatõusu tööjõukulude suurenemine ning aasta alguses energia hindade kasv, mis nüüd juunis oli Eesti Panga andmetel odavnenud ja mõjus hoopis pidurina. “Toiduainete sektor on mõlema suhtes väga tundlik,” lisas Rebane.
Eestis on selle aasta jooksul kõige enam kasvanud suhkru, mooside, šokolaadi ja kondiitritoodete hinnad, mille kasv ulatub 13,5 protsendini; õlide ja rasvade hinnad, mille kasv on ligi 16 protsenti ning puuviljade omad, mille kasv on ligi 11 protsenti. Kuigi mitmete toidusegmentide lõikes on Eesti inflatsioon Baltikumis esimene, siis õli ja rasvade hinnad tõusid kõige rohkem Leedus, kus inflatsioon ulatus suisa 19 protsendini.
Seevastu on Eestis kala ja mereandide hinnad hoopiski langenud 2,1 protsenti kui Lätis ja Leedus on need kasvanud 5 ja 3 protsenti. Langus on tõenäoliselt tingitud mereannihindade langusest maailmaturul ja Euroopa Liidu impordi vähenemisest selles segmendis. “Samas võivad ka Eesti inimesed kõrgemate hindade tõttu eelista vähem kala ja mereande ning osta rohkem külmutatud tooteid, mis omakorda on hinda veidi allapoole toonud,” lisas Rebane.
Rebane tõi välja, et 1. juulist kehtima hakanud kõrgem käibemaks lisaks tulevikus Eesti toiduainete inflatsioonile arvestuslikult juurde 1,64 protsendipunkti, kui teised muutujad nagu toorainete ja väetiste hinnad peaksid samaks jääma. “See on päris oluline kasv,” nentis Rebane.
“Üksjagu on räägitud sellest, kuidas kõrgemad hinnad mõjutavad inimeste toidulauda ja raskendavad tervislikke valikuid. Kallim toit võib olla aga ka pidur majandusele ning vähendada mittetoidukaupade tarbimist – toit on esmatarbekaup, aga mittevajalike asjade ja teenuste osas saavad tarbijad teha rohkem mööndusi. See omakorda mõjutab nõudlust. Eesti majandustsükkel on endiselt nõrk, hinnasurve püsib tugev ja tarbijate kindlustunne on madalam kui ülemaailmse finantskriisi ajal,” ütles Rebane.
Kui mitmetes teistes Euroopa riikides, nagu Soomes, Rootsis ja Poolas, on toiduainete käibemaks muude toodete ja teenuste omast madalam, siis Eestis on see kõigile sama. Balti riikidest kehtib näiteks Lätis madalam käibemaks kohalikele puu- ja juurviljadele ning marjadele. “Madalam toidukaupade käibemaks oleks tarbija ostujõu vaatest mõistlik valik: see aitaks vähendada survet Eesti tarbijate rahakotile ning suurendada tarbimist, mis toetab majanduse taastumist ja suuremat üleüldist maksulaekumist teistest tootegruppidest. Madalam käibemaksumäär aga tähendaks madalamat maksutulu, mis tähendab, et teiste prioriteetsete valdkondade jaoks nagu kaitsekulutused, oleks raha vähem või tuleks see leida teistest allikatest,” sõnas Rebane.