Citadele panga hiljuti tellitud uuringust selgus, et Eesti inimeste säästmisharjumused erinevad lätlastest ja leedukatest. Eestis peetakse kõige tõhusamaks raha kogumise viisiks automaatset raha ülekandmist ehk püsimakseid hoiukontole, samas kui Läti ja Leedu elanikud eelistavad sagedamini sularaha kõrvale panemist ümbrikusse.
Eesti inimestest vastas kokku 22 protsenti, et neil aitab kõige tõhusamalt raha säästa automatiseeritud ülekanded ehk püsimaksed. Lätis vastas sarnaselt 16 protsenti ja Leedus 19 protsenti inimestest. Mõlematest lõunanaabritest 21 protsenti märkis, et nemad panevad sularaha pigem ümbrikusse ehk hoiavad sulas kodus. Leedus on lisaks sularahale efektiivseks säästmise viisiks eesmärkide seadmine, mida kasutab tõhusalt 21% vastanutest.
Peale püsimaksete peavad eestlased efektiivseks raha kogumise viisiks konkreetsete säästmise eesmärkide seadmist (15%), sularaha ümbrikusse kogumist (14%), millele järgnevad kaheksa protsendiga käsitsi raha ülekandmine, kui see meelde tuleb ning kaardimaksete ümardamise tööriistade kasutamine panga teenuste abil.
Vale säästmismeetodi kasutamine ongi keeruline
Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhtkonna liige Edward Rebane märkis, et psühholoogiliselt on kindlasti mõningad meetodid efektiivsemad kui teised, aga peamine on see, et inimene leiaks endale selle kõige paremini töötava meetodi. “Kui valida endale meetod, mis ei sobi, siis ei teki püsivust ning pole ime, kui säästmine on keeruline.”
“Omajagu on veel neid, kes üldse pole säästmiseni jõudnud,“ sõnas Rebane. Uuringu järgi tunnistab märkimisväärne osa inimestest kõigis kolmes riigis, et neil puuduvad säästud või nad üldse ei säästa – Eestis 21%, Lätis 19% ja Leedus 13%. „Vähemalt meelerahufondi jaoks säästmine võiks olla igaühele eesmärk, alsustada võib kasvõi mõnest eurost ja siis järjest võimalusel summasid suurendada ning kui teha seda automaatsete püsimaksetega, siis on soovitud summa kogumine pikema perioodi peale reeglina tulemuslikum. ,” lisas Rebane.
Automatiseerivad pigem kõrgemapalgalised
„Näeme uuringust ka seda, et kõrgemate sissetulekutega inimesed kalduvad eelistama automaatseid ja süsteemsemaid meetodeid, nagu regulaarsed püsimaksed. Madalama sissetulekuga inimesed eelistavad pigem lihtsamaid ja manuaalsemaid meetodeid, näiteks sularaha kõrvale panemist või käsitsi raha ülekandmist,“ nentis Rebane. Selles võib tema sõnul rolli mängida paindlikkus ja eelarvamused. “Arvatakse, et kui püsimaksena raha hoiusele kanda, siis seda sealt vajadusel kätte saada on keeruline. Päris nii see alati aga ei ole,” lisas Rebane. „Paljud inimesed ei hakka üldse säästma, sest peavad summasid liiga väikesteks, aga tegelikult just väikeste sammudega alustades kujunevad säästmisest püsivad harjumused. Seepärast on ka püsimaksed väga head, sest siis toimub säästmine märkamatult ning inimese enesedistsipliini ei panda iga kuu uuesti proovile.”
Enamusel pankadel on loodud ka lihtsad mikrosäästmise lahendused, mis aitavad kergelt säästmisega alustada. Sarnaselt ümardab Citadele rahakassa lahendus pangakaardiga tehtud ostud ülespoole ning kannab tekkinud vahesumma inimese digitaalsesse rahakassasse, kus see teenib 3% intressi aastas. Sellist kõrget intressi ei leia täna enam isegi pankade tähtajaliste hoiuste seast. Nii muutuvad väiksed summad suurteks säästudeks väiksema vaevaga.
Rebane lisas, et lõpuks on oluline leida just selline säästmise viis, mis sobib inimese iseloomu, elustiili ja sissetulekuga. “Arvan, et paljud võiksid eelistada just säästmise automatiseerimist. See aitab üle saada psühholoogilistest tõrgetest, säästa märkamatult ning vältida seda, et säästudeks mõeldud raha kulutatakse hoopiski ära.”