Eesti elanikest usub endiselt suur hulk, lausa 43%, et lähikuudel muutub nende rahaline olukord pigem kehvemaks. Samas on see meeleolu aasta algusega võrreldes stabiliseerinud. Balti riikidest on enda finantsseisu osas endiselt kõige optimistlikumad leedukad, selgub Citadele regulaarsest ostubaromeetri uuringust.
Citadele pank uurib regulaarselt Balti riikide inimestelt, milliseks hindavad inimesed oma rahalist väljavaadet lähitulevikus. Maikuus läbi viidud küsitluse tulemused näitavad, et kuigi Eesti inimeste väljavaated oma finantsolukorra osas on stabiliseerunud, siis optimismi endiselt napib. Kokku märkis 43% (jaanuaris 46%), et nende hinnangul järgmise kolme kuu jooksul nende rahaline seis halveneb veidi või märkimisväärselt. 14% (jaanuaris 13%) usub, et nende rahakoti seis pigem paraneb. 33% (jaanuaris 30%) hinnangul jääb see muutumatuks.
„Eesti tarbijate ootused on küll veidi rahunenud võrreldes jaanuariga, kuid optimismi on endiselt vähe. Võib öelda, et šokk on möödas, kuid taastumine võtab veel aega,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Kui jaanuaris kardeti eesootavat käibemaksutõusu ja toiduhindade jätkuvat tõusu, siis nüüdseks on hinnatõus aeglustunud, kuid ostujõu taastumist veel ei tajuta ning käibemaksuga kaasnev hinnakasv on ju alles veel tulemas.“
Rebane lisas, et Eesti inimeste jaoks on siiski positiivne, et Euroopa Keskpank on jaanuarist alates intressimäärasid langetanud juba neljal korral kokku tervelt ühe protsendipunkti võrra. „See avaldab olulist mõju sellele, kui palju raha kätte jääb. Suvisel ajal võiks leevenduseks olla ka väiksemad kommunaalkulud,“ sõnas Rebane
Noorte seas on optimism suurem
Kolmest Balti riigist on Eesti elanike finantsoptimism madalaim. Lätis usub rahalise olukorra paranemist 20% ja halvenemist 23% vastanutest. Leedus ootab 20% olukorra paranemist ning 24% halvenemist. Eestis on see suhe 13% ja 43%, kuid arvestatav osa inimesi loodab olukorra püsimisele.
Kõige optimistlikumad on noored vanuses 18–29, kellest 7% usub märkimisväärset ja 22% mõningast rahalise olukorra paranemist – kokku 29%. Märkimisväärset rahalise olukorra halvenemist eeldab 6% noortest. Spektri teises otsas on 60+ vanuserühm, kus 19% usub märkimisväärset olukorra halvenemist ja 4% paranemist.
Pessimistlikumate piirkondadena jäävad silma Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti: Ida-Virumaal usub 28% olukorra märkimisväärset halvenemist, Lõuna-Eestis 19%. Tallinna ja Harjumaa elanikud on keskmisest parema meeleoluga: 16% nendest usub rahalise olukorra paranemist.
„Euroopa majanduses on inflatsioon aeglustumas ning intressimäärad on stabiilsemad, kuid Eesti majandustsükkel jääb jätkuvalt Lätist ja Leedust maha. Eesti erasektori suur võlakoormus, kõrged intressikulud ja aeglane palgakasv pidurdavad taastumist,“ nentis Rebane. „Finantsoptimismi suurenemiseks on vaja nähtavat paranemist sissetulekutes ja stabiilsemat tarbijakeskkonda.“
Uuringufirma Norstat viis Citadele ostubaromeetri uuringu läbi mais, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.