Hiljutises Citadele küsitluses märkis vaid neli protsenti Eesti inimestest, et neil puudub vajalik info finantspettuste vältimiseks või et see info pole neile lihtsasti kättesaadav. Sellele vaatamata on kriminaalidel õnnestunud näiteks pangapettustega selle aasta esimese poolega inimestelt välja rääkida suurem summa raha, kui terve eelmise aasta peale kokku.
Citadele panga tellitud uuringu järgi märkis kokku 56 protsenti Eesti inimestest, et finantspetturite vältimiseks on teavet piisavalt ja sellest on lihtne aru saada. 15 protsenti vastas, et teavet on, kuid see on sageli keerukas ning 19 protsenti hindas saadaolevat teavet üldiseks, kus puuduvad konkreetsed näited või lahendused. Vaid neli protsenti märkis, et nende arvates ei ole finantspettuste vältimiseks teavet piisavalt või see pole neile lihtsasti kättesaadav.
Baltikumi võrdluses on kusjuures Eesti inimeste teadmised kõige paremad. Kui siin vastas 56 protsenti, et infot on piisavalt, siis sarnaselt vastas Lätis ja Leedus 40 protsenti küsitletutest.
„Tulemus näitab, et Eestis on finantspettuste teemaline teavitustöö inimesteni jõudnud, kuid ei tasu jääda loorberitele puhkama ja loota, et nüüd oleme täiesti kaitstud – petturite skeemid muutuvad iga nädalaga kavalamaks,“ kommenteeris Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. „Kõige problemaatilisem ongi see, et isegi kriminaalide tegevustest teadlik olles võib uute ja kavalate pettuste ohvriks sattuda. Näiteks levivad viimasel ajal eesti keelsed petukõned, mis väidetavalt pärinevad Tervisekassalt ning millega püütakse kätte saada inimeste andmeid. Need on petnud ära ka mitmeid teadlikke inimesi. Küsitluses vastas tervelt 88 protsenti, et nad ei jaga kunagi oma pangaandmeid telefoni või e-kirja kaudu. Mitte keegi ei tunnistanud, et nad ei järgi ühtegi ettevaatusabinõu. Sellele vaatamata on poole aasta jooksul kaotanud Eesti inimesed panga töötajaid teesklevatele petturitele ligi 3 miljonit eurot.“
Tkatšenko märkis, et Citadele küsitluse järgi ei tulnud välja ka seda, nagu vanemaealised oleksid oluliselt vähem teadlikud finantspettuseid vältida aitavast informatsioonist. „Kui 18–29-aastaste seas leidis 64% vastanutest, et infot on piisavalt, siis vanusegrupis 60–74 oli vastav näitaja 54% – vaid veidi alla üldise keskmise,“ sõnas Tkatšenko.
Tkatšenko sõnul näitab statistika, et kuigi eestlased on petturite suhtes lõunanaabritest skeptilisemad, leidub ka meil kohti, kus saaks veel paremini: „Näiteks vaid 60% vastanutest peab hoolikat arvestust enda tehtud maksete üle, ja alla kahe kolmandiku kontrollib alati veebilehe aadressi enne makse- või isikuandmete sisestamist. Need on lihtsad, ent väga tõhusad sammud pettuste vältimiseks.“ Samuti tasub tema sõnul ennast ja lähedasi pidevalt uute petuskeemidega kursis hoida. „Kindlustunne võib olla teinekord eksitav, eriti arvestades, et petturid muutuvad aina osavamaks,“ lisas Tkatšenko.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel peteti erinevate finantskelmuste liikidega eelmise aasta jooksul Eesti inimestelt välja 8,8 miljonit eurot.
Kuldreeglid, mida igaüks peaks teadma
Finantspettuste vältimiseks tuletab Citadele meelde mõningaid kuldreegleid.
- Ära kunagi jaga oma isiklikke ega pangandusega seotud andmeid e-kirja, sõnumi või telefoni teel – ka siis, kui helistaja väidab end olevat pangatöötaja.
- Kui kahtled, lõpeta kõne ja helista ise panka tagasi.
- Kontrolli alati veebiaadressi ja ära klõpsa linkidel, mille päritolus sa kindel ei ole. Ära sisesta neile lehtedele pangaandmeid.
- Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi – siis tõenäoliselt see nii ongi.