Citadele panga värske uuring näitab, et alanud küttehooajal hindab üksnes kolmandik Eesti inimestest, et nad suudavad oma küttearved tasuda ilma raskusteta. Ülejäänud on sunnitud kärpima olulisi igapäeva- või mugavuskulusid. Lätis ja Leedu inimesed tunnevad end küttehooaja eel rahaliselt kindlamana.
Küsitluse järgi kardab viis protsenti Eesti peredest, et nad ei suuda sel talvel küttearveid üldse maksta, samas kui Lätis on selliseid vastajaid kolm ja Leedus neli protsenti. Ligi veerand eestlastest tunnistas, et kuigi arved on jõukohased, tuleb see oluliste kulude, nagu toidu, arstiabi või ravimite arvelt. Enamik inimesi ehk 37 protsenti peab küttearvete maksmiseks piirama pigem mugavuskulusid, näiteks kulutusi kultuurisündmustele, reisidele ja suurematele ostudele.
Lätis ja Leedu inimesed tunnevad end alanud küttehooaja eel rahaliselt kindlamana. Kõige paremas seisus paistavad olevat Leedu pered, kellest 40 protsenti usub, et nad saavad küttearved makstud ilma suuremate raskusteta. Eestis väidab seda 31 ja Lätis 30 protsenti vastajatest.
Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane märkis, et kütteperiood näitab hästi ära majapidamiste tegeliku vastupanuvõime hinnatõusudele ja elukallidusele. “Eesti pered paistavad Baltikumis kõige haavatavamad – meil on suurem hulk inimesi, kes peavad küttearvete tõttu kärpima isegi esmavajalikke kulutusi. Lätis on tarbimise surve eriti näha mugavuskulude arvelt, mis annab märku, et inimesed pigem loobuvad elukvaliteeti parandavatest tegevustest, et vältida võlgu jäämist,” lausus Rebane.Ta lisas, et nutikalt tegutsedes on tihti võimalik vähemalt mingi osa kuludest madalamana hoida, kuid pikaajalisema lahendusena tasub kaaluda võimalusi, kuidas parandada oma kodu energiatõhusust. „Kindlasti tasuks näiteks üle vaadata oma elektrileping ning kalkuleerida, kas soodsam lahendus on püsihinnaga pakett või börsipakett. Pikemas plaanis on aga alati mõistlik investeerida kodu energiatõhusamaks muutmisesse, sest see annab mõju ka järgmistel aastatel,“ sõnas Rebane.
„Soojustus, akende ja uste vahetamine või tihendamine, küttesüsteemi reguleerimine ning vajadusel nutikate termostaatide ja küttesüsteemi juhtimise lisamine on variandid enda kodu piires. Samuti tasuks arutada ühistuga, kuidas oleks võimalik tervet maja soojustada. Selleks on olemas ka riigi või kohaliku omavalitsuse toetusi,“ selgitas Rebane. „Kui kohe pole piisavalt rahalisi vahendeid, siis saab neid lahendusi rahastada ka erinevate laenudega, näiteks Citadele remondilaenu või kodu energiatõhususe laenuga, mis võimaldab investeeringu kulud jaotada mitme aasta peale ning küttekulude pealt tekkiva kokkuhoiu arvelt tagasi maksta.“
„Positiivne on see, et näiteks maagaasi hinnad on langenud ning gaasimüüjad prognoosivad, et kodutarbijatele sellel hooajal hinnatõusu ei tule,“ lisas Rebane. „See võib samuti aidata mõnel majapidamisel kuludega toime tulla.“
Citadele küsitlus viidi läbi septembris koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.