Eesti, Läti ja Leedu leibkonnad on suurepärased säästjad. Ent liiga suur hulk sellest rahast seisab jõude. Enamasti arveldus- ja hoiukontodel selle asemel, et kasvatada meie tulevast heaolu. Kui möödunud kümnend oli säästmise õppimiseks, siis järgmine peab olema investeerimise õppimiseks. Ainuüksi säästes ei vähenda meie piirkond jõukuse lõhet Lääne-Euroopaga. Me peame panema kapitali tööle – tulemuslikult, läbipaistvalt ja pikaajaliselt, kirjutab Citadele grupi tegevjuht Rūta Ežerskienė.
Säästmise paradoks
Eelmise aasta lõpu seisuga hoidsid Leedu leibkonnad pankades 25,7 miljardit eurot, Eestis oli see number 13 miljardi juures ning ka Lätis on muster sarnane – arvetel seisab kümneid miljardeid. Säästmine on märk ettevaatlikkusest ja usaldusest finantssüsteemi vastu, kuid kui sellised rahamassid jäävad investeerimata, loovad need vähe väärtust peredele ja majandusele tervikuna.
Intressimäärade normaliseerudes kasvab taas sularaha ja nõudmiseni hoiuste omamise alternatiivkulu. Küsimus ei ole nii palju enam selles, kas inimesed oskavad säästa – küsimus on, kas loome neile kindlustunde ja võimalused, et nad ka investeeriksid.
Millesse me alainvesteerime ja miks see on oluline
Ajalooliselt eelistavad Balti inimesed käegakatsutavaid varasid – kodu, maad, autod – ning suhtuvad finantsinstrumentidesse ettevaatlikult. Vaid väike osa leibkondadest peab pensionivara või turuinvesteeringuid päris jõukuseks.
CBL Asset Managementi ja Norstati 2025. aasta augustikuisest küsitlusest selgus, et vaid 5% lätlastest peab aktsiatesse, võlakirjadesse või fondidesse tehtud investeeringuid väärtuslikuks varaks ning vaid 15% hindab oma pensionisääste, kuigi just need määravad otseselt elu kvaliteedi pensionieas. Pool vastanutest peab kinnisvara oma suurimaks varaks. Eestis ütles 65% inimestest, et kui neil oleks vabu vahendeid, siis esmalt investeeriks nad just kinnisvarasse.
Selline mõtteviis piirab kapitali kujunemist. Kui liiga palju likviidsust on lukus vähetootlikes varades, kaotab majandus kasvupotentsiaali ja inimesed jäävad ilma aja liitmõjust.
„Jõukuse” ümbermõtestamine selliselt, et me ei mõtleks ainult, mis meil on, vaid sellest, mida me kasvatame, on selle kümnendi üks olulisemaid kultuurimuutusi.
Investeerimine algab arusaamisest
Kõigis kolmes Balti riigis on kolme sambaga pensionisüsteem: riiklik pension (I sammas), kohustuslik kogumispension (II sammas) ja vabatahtlik kogumispension (III sammas).
Osalus teises sambas on peaaegu universaalne, kuid investeeringu aktiivne juhtimine on tagasihoidlik. Paljud ei tea, kuhu nende raha on paigutatud, millist tootlust see teenib või kuidas pensionifondi muuta. Citadele Lätis läbi viidud uuringu järgi väljendavad kõige sagedamini nendes teemades ebakindlust naised, noored täiskasvanud ja madalama haridustasemega inimesed.
Finantskirjaoskus ei ole abstraktne eesmärk – see on kaasava majanduskasvu vundament. 2023. aasta Eurobaromeetri järgi hindab umbes viiendik leedulastest oma finantsteadmisi madalaks. Lätis on finantskirjaoskuse indeks aga langenud 18–19-aastaste seas. Eesti tulemused on paremad: OECD PISA finantskirjaoskuse testides püsitakse tugevana, kuid ka siin ei usalda paljud nõustajaid ja üritavad hakkama saada üksnes iseseisvalt.
Kõik kolm Balti riiki rakendavad või uuendavad riiklikke finantshariduse strateegiaid – Läti oma kehtib 2027. aastani, Leedu on käivitanud uusi algatusi ning Eesti on teema koolide õppekavasse põiminud. Need programmid vajavad järjepidevust ja fookust, eriti noorte ja naiste suunal. Ka väikesed, regulaarsed ja varakult alustatud investeeringud võivad ajas kasvada märkimisväärseks kapitaliks, aga inimesed peavad mõistma, miks ja kuidas see toimib.
Praktiline kava Balti riikidele
Investeerimiskultuuri kasvatamiseks tuleks tegutseda kolmel rindel.
- Muuta pikaajaline säästmine vaikimisi valikuks. Hoida stabiilseid stiimuleid kolmandale sambale, kaaluda automaatset liitumist ja järkjärgu-list sissemaksete kasvatamist. Sellised „nügimised“ soodustavad pensionikogumises osale-mist ilma sunnita.
- Vähendada takistusi ja avada turge uutele tulijatele. Inimesed investeerivad siis, kui ligipääs sellele on lihtne ja usaldusväärne. Ühine regionaal-ne kapitaliturg jaeinvestorile taskukohase ligipääsuga IPO-dele ja fondidele võib muuta ju-husliku huvi püsivaks harjumuseks. 2024. aasta Eleving Groupi IPO, mis kaasas tuhandeid jaeinvestoreid üle Baltikumi – suurima osakaaluga Eestist –, näitas, et läbipaistvatel ja koha-likel pakkumistel osalevad investorid meelsasti.
- Põimida finantsharidus igapäevaellu. Pangad, finantsjärelvalve ja koolid peaksid tegema koostööd, et muuta finantskirjaoskus digitaalseks, pidevaks ja mõõdetavaks. Tõeline progress tähendab mitte ainult paremaid testitulemusi, vaid ka seda, et rohkem inimesi kontrollib ja optimeerib oma pensioniplaane, investeerib regulaarselt ning mõistab kaasnevaid riske.
Tugev baas, millele toetuda
Meil on tugev alus, millele oma investeerimisharjumusi rajada. Lätis on vabatahtliku kolmanda samba kultuur viimasel ajal väga hästi arenenud: osalejaid on ligikaudu 0,4–0,45 miljonit ja varad ulatusid 2024. aasta keskpaigaks ligi 0,9 miljardi euroni. Seda toetab ka riiklik poliitika 25,5% tulumaksutagastusega sissemaksetelt, mis moodustavad kuni 10% aastasest palgast. Ka Eestis kehtib kolmandas sambas tulumaksusoodustus kui aastane sissemakse ei ületa 15% brutosissetulekust või 6000 eurot. Need on tugevad tegurid, mis suunavad inimesi pikaajaliselt säästma.
Säästuvõimalusega elukindlustus on hoo sisse saanud eriti Leedus ja Eestis, pakkudes nii kaitset kui ka kapitali kogumist. Need on praktilised, madala lävega instrumendid peredele, kes soovivad alustada investeerimisega kaalutletult.
Kogu Baltikumis kasvab erainvestorite aktiivsus. Ühisrahastusplatvormid, rohelised võlakirjad ja kohalikud aktsiapakkumised on kaasanud kümneid tuhandeid esmainvestoreid. Edulood lisavad usaldusväärsust ideele, et investeerimine on kõigile mitte üksnes rikastele või ekspertidele. Sealjuures on loomulikult oluline mõista hästi ka neisse investeerimisel kaasnevaid riske.
Tegevjuhi vaade: finantspartnerlus
Finantsasutustele on see ühtaegu vastutus ja võimalus. Me peame kujundama tooted, mis teevad õiget asja juba vaikimisi, on läbipaistvad, ausa hinnastusega ja lihtsasti mõistetavad. Valitsused seavad reeglid ja stiimulid, pangad ja varahaldurid ehitavad kanalid. Inimesed teevad otsuse osaleda. Koos loome eeldused kestlikuks jõukuseks.
Citadele kogemus näitab, et kui finantsteenused on lihtsad, digitaalsed ja inimesekesed, kasvab klientide kaasatus kiiresti. Kuid sügavam muutus on kultuuriline – liikumine hirmust kaotuse ees usalduseni pikaajalise tulu teenimisel.
Säästmisest investeerimiseni, sealt jõukuseni
Jõukus ei sünni lotovõitudest, see sünnib järjepidevast arenemisest. Kui iga noor töötaja teeks Baltimaades igas kuus väikese sissemakse pensioni- või investeerimisplaani, oleks koondmõju 30 aasta jooksul murranguline. Nii isikliku kindlustunde kui ka piirkonna kapitalibaasi jaoks.
Vundament on juba olemas: tugevad pangad, läbipaistev järelevalve ja kasvav osaluskultuur. Järgmine samm on enesekindlus. Usaldus lasta oma säästudel töötada meie heaks ja sellise Baltikumi tuleviku nimel, mida tahame koos ehitada.