Eesti majandus on juba pikalt paigal tammunud ja ka järgmiseks aastaks prognoositakse veel vaid väikest SKP kasvu. Citadele pank uuris Balti riikide elanikelt, mida nemad peavad majanduskasvu saavutamise ja pikaajalise arengu võtmeks. Eestlaste hinnangul võiks selleks olla eelkõige sotsiaalse ja regionaalse arengu toetamine, leedukad peavad olulisemaks välisinvestorite kaasamist ja ekspordi edendamist.
Citadele panga värske küsitlus näitab, et Eesti vastajatest 19% pidas pikaajaliseks arenguks vajalikuks sotsiaal- ja regionaalarengu toetamist. Lätis oli esikohal maksude ja õigusaktide reform ettevõtluse soodustamiseks, mida toetas 21% vastajatest, samal ajal kui Leedus nähakse suurimat mõju välisinvestorite kaasamisel ja ekspordi edendamisel – selle poolt oli 23% vastanutest.
„Tulemused peegeldavad, et Eesti inimestele on oluline, et kõik piirkonnad liiguksid ühtlases tempos. See võiks tähendada paremat elukvaliteeti ja stabiilsemat ettevõtluskeskkonda kõigile Eesti inimestele,“ ütles Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Ootuspäraselt peavad väiksemate regioonide arendamist olulisemaks just Harjumaast kaugemad piirkonnad. Näiteks seda pidas kõige tähtsamaks lausa 67% vastajatest Hiiumaalt, Tallinnas oli see oluline 14%-le inimestest.“
Peale sotsiaalse ja piirkondliku arengu toetamist jagunesid Eestis järgnevad prioriteedid üsna ühtlaselt: maksude ja õigusaktide reformimine ning ettevõtluse toetamine (mõlemad 14%), bürokraatia vähendamine (12%), välisinvesteeringud ja eksport ning haridus ja kutseõpe (mõlemad 11%). Taristuinvesteeringud pälvisid Eestis väiksema hulga, täpsemalt 8% inimeste tähelepanu.
Lätis peetakse olulisuselt teiseks bürokraatia vähendamist 20% osakaaluga, samas kui ettevõtluse toetamine hoiab 14% taset ning taristu ja välisinvesteeringud jäävad kumbki 10% juurde.
Leedus, kus väliskapitali roll hinnatakse kõige suuremaks, on teisel ja kolmandal kohal bürokraatia vähendamine 18% ja taristuinvesteeringud 13% osakaaluga; ettevõtluse toetamine jääb 11% ning maksu- ja õigusreform 10% juurde. Hariduse ja kutseõppe arendamist peab oluliseks 8% leedulastest ja 7% lätlastest, Eestis on vastav näitaja 11%.
Rebane märkis, et oodatavalt nähakse Lätis ja Leedus olulisemana just bürokraatia vähendamist. „Eestis on selles vallas tehtud oluliselt rohkem samme ja meie kõrge digitaliseeritus on ka sellele kaasa aidanud,“ sõnas Rebane.
Kõigis kolmes riigis on jäänud finantskirjaoskuse kasvatamine ja säästmise populariseerimine tagasihoidlikuks prioriteediks (Eestis 3%, Lätis 2%, Leedus 2%). Rebase sõnul on see kahetsusväärne, sest praeguse suhteliselt kõrge inflatsiooni ja ebakindluse keskkonnas suurendaks just see leibkondade vastupidavust ootamatustele.
Praktiliste sammudena näevad vastajad kolme asja, millega saab kohe tegeleda: lihtsamad reeglid, vähem bürokraatiat ja parem ligipääs rahastusele. Viimane on Rebase hinnangul Eestis siiski päris hea. „Eesti Panga analüüsi järgi kasvas 2025. aastal võrreldes paari eelneva aastaga pankade ja teiste laenuandjate valmisolek anda laenu. Samuti on ettevõtete suhtelist arvu silmas pidades antud väljapoole Harjumaad suuremas proportsioonis laene kui Harjumaale, mis võiks eriti hea olla just regionaalsele arengule.”
Citadele küsitlus viidi läbi oktoobris koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.