Petturid on taas teinud uue rekordi. Musta reede ostupühal tegid lisaks poodidele liialt ahvatlevaid pakkumisi ka kriminaalid. Investeerimiskelmustega peteti novembris politsei andmetel Eesti inimestelt välja tavapärase kuuga võrreldes ligi viiekordne summa ehk üle 1,8 miljoni euro. 2025. aasta 11 kuuga on pättidele kaotatud üle 27 miljoni euro.
„Novembris tehti rekord nii registreeritud kelmuskuritegude arvus kui ka kahjusummas. Politsei ja Piirivalveameti andmetel oli novembris kokku 370 juhtumit ja kaotati 4,4 miljonit eurot,“ nentis Citadele panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel. Sellel aastal on seni olnud keskmine juhtumite arv kuus 303 ja kahjusumma 2,2 miljonit. November lõi need numbrid suurelt üle.
„Eriti kehvalt läks investeerimiskelmuste kategoorias. Kui seni on Eesti inimesed kaotanud sel aastal ühes kuus investeerimiskelmustega keskmiselt ligikaudu 380 000 eurot, siis novembris oli see summa lausa üle 1,8 miljoni euro,“ märkis Moppel.
Kui kõikide erinevate kelmusliikude peale kokku on keskmine kaotatud summa sel aastal ligi 8000 eurot, siis investeerimiskelmuste kategoorias on see üle 24 000 euro.
Kõige aktiivsemalt on kriminaalid tegutsenud pangakelmuste valdkonnas. Kui eelmine aasta kaotasid Eesti inimesed pangakelmustega 2,3 miljonit eurot, siis see aasta on see number kasvanud juba praeguseks ligi 11 miljonini. Kuigi detsembri numbrid selguvad alles uuel aastal, on selge, et Eesti inimestelt peteti sellel aastal välja rekordsummad.
“Kuigi pankade turvasüsteemid peatavad enamiku pettusi enne toimumist ja kaitsevad paljude inimeste raha, muutuvad petuskeemid pidevalt kavalamaks ja raskemini tuvastatavaks. Seetõttu on lisaks tehnoloogilistele lahendustele oluline ka ennetus ja enda andmete kaitsmine,” lisas Moppel.
Ära anna kellelegi oma PIN-koode ega sisesta neid kellegi palvel telefonikõne ajal
Pangakelmused on finantspettuste liik, millega üritatakse mingil moel kätte saada ohvri isiklikke andmeid ja autentimisvahendite PIN-koode ning seejärel üritatakse nende andmetega manipuleerides kätte saada ohvri raha. Enamasti esinevad kriminaalid panga töötajatena ja kasutatakse ka mitmeastmelisi skeeme, kus näiteks esmalt helistab väidetav mobiilsideoperaatori või energiafirma esindaja ja väidab, et teenuslepingut on vaja uuendada ning kannatanu peaks kinnitama dokumendi enda PIN-koodiga. Pärast kannatanuga esmase kontakti loomist ning isikuandmete kättesaamist või PIN-koodi sisestust helistatakse väidetavalt pangast ning öeldakse, et isiku kontol toimuvad kahtlased tehingud või isiku nimel soovitakse laenu vormistada ning turvalisuse mõttes tuleks kannatanu raha ohutule kontole edasi kanda. Teinekord palutakse kannatanu pangakaardid või kontol olev raha sularahas anda üle kullerile, kes toimetab need väidetavalt turvalisse kohta.
“Viimasel ajal on politsei andmetel sagenenud ka sellised olukorrad, kus pettur saab inimeselt kätte tema PIN1 koodi ning logib sellega eesti.ee portaali inimese kohta täiendavat infot otsima. Seda teavet saab pettur juba kasutada selleks, et enda valet usutavamaks muuta ja inimest veenda ise ära andma veel andmeid või raha,” ütles Moppel. “Oma andmete turvalisusesse tuleb suhtuda täie tõsidusega, sest see on tugev kaitsekilp ennast pettuste eest hoidmiseks.”
Moppel rõhutab, et inimene ei peagi teadma kõikide erinevate pettuse liikide peensusi, aga peamine on meeles pidada seda, et mitte mingil juhul ei küsi üksi pank ega ametiasutus sinu PIN-koodi ega palu seda telefonikõne jooksul kuhugi sisestada. “Kui tekib kasvõi väike kahtlus, et helistajaks ei ole pank või muu ametiasutus, siis tasub kõne katkestada, ettevõtte kodulehelt telefoninumber otsida ja ise tagasi helistada, et uurida, kas kõne tuli tõepoolest neilt või on tegemist pettusega.”
Viimasel ajal levinumate kelmuste tüüpide kohta saab lugeda Politsei- ja Piirivalveameti leheküljelt.