Citadele panga uuringu järgi püüavad Eesti inimesed oma igapäevaste kulutuste osas kokku hoida eelkõige ajutiste väljaminekute pealt. Esmalt kärbitakse meelelahutust, siis kulusid riietusele ja iluteenustele. Üle kolmandiku säästab igalt poolt, kus võimalik. Citadele jaepanganduse juhi sõnul peaks võimalusel alustama püsikulude üle vaatamisest.
Citadele panga värske küsitlus näitab, et Eesti inimesed üritavad kulusid kokku hoida eeskätt meelelahutuselt ja vaba aja tegevustelt ning ostudelt. Ligi kolmandik vastajaist mainib meelelahutuse kärpimist (31%) ning ligi samapalju sihib riiete, jalanõude ja aksessuaaride kulusid (29%). Samal ajal ütleb üle kolmandiku Eesti inimestest, et nad püüavad säästa „igal pool, kus võimalik“ (36%). See on ka Balti riikide seas kõrgeim näitaja – Lätis üritab igalt poolt kokku hoida 26% ja Leedus 28% vastajatest.
„Inimesed on oma eelarvega pragmaatilised – esmalt kärbitakse selliseid kulusid nagu meelelahutus ja ostlemine, mis on arusaadav ja loogiline samm. Samas on oluline märkida, et lühiajaliste mõnude kärpimise asemel annaks püsikulude korrastamine suurema efekti,” selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Soovitame võrrelda oma teenusepakkujate tasusid, refinantseerida oma laenud soodsamate tingimustega ning planeerida suuremad ostud ette. Võimalusel tasub suunata kasvõi väike osa sissetulekust meelerahufondi.“
„Märkimisväärne hulk inimestest on aga juba pilgu pööranud nii ühekordsetele kui ka püsikuludele ning püüab kokku hoida kõige pealt. Näeme, et eesti inimestel on praegu rahaliselt päris keeruline, mis on ka arvestades hinna- ja maksude tõusu igati mõistetav,“ nentis Rebane.
Mille pealt Eesti inimesed veel kokku hoiavad? Iluteenuste pealt hoiab kokku 26%, reisimise ja puhkuse pealt 25%, kultuurisündmuste pealt 23% ning viiendik ehk 21% säästab toidult.
Naised kärbivad meestest sagedamini iluteenuseid ja riideoste (vastavalt 32% ja 33% naiste seas vs 19% ja 25% meeste seas), mehed aga panevad pidurit transpordikuludele (13% vs naistel 8%) ning nende seas on ka rohkem neid, kes üldse ei säästa (9% vs 4%).
Erinevusi esineb ka elukoha järgi - kui Tallinnas on kokkuhoid pigem valikuline, siis väiksemates linnades ja maa-asulates on säästmine selgelt üldisem – muudes linnades kui Tallinnas näitas „säästan igal pool, kus võimalik“ kokkuhoiu valmidust 43% vastajaist, kuid maal ja alevikes 36%. Piirkondlikest erisustest torkab silma Ida-Virumaa, kus esimesena tõmmatakse koomale just „mittehädavajalikke“ kulusid – riideid, meelelahutust ja kultuuri.
Rebane lisas, et küsitluse tulemustest tuli välja ka see, et nooremate puhul on näha, et piiratakse ka toidukulusid ja liikumist, vanemaealised seevastu hajutavad kärpeid üle erinevate eelarveridade.
Lätlased piiravad eestlastest enam transpordikulusid (14% vs 10%) ning leedukad jätavad sagedamini ära reise ja puhkusi (30% vs Eestis 25%). Eestis on omakorda rohkem inimesi, kes deklareerivad laiapõhjalist kokkuhoidu.
„Oluline on teha teadlikke otsuseid, mitte lükata kokkuhoidu lihtsalt homsesse,“ märkis Rebane. „Kes suudab püsikulud läbimõeldult optimeerida – olgu see siis näiteks sidepakett, laenutingimused või mõni püsitellimus, saab suurema ja püsivama võidu kui üksikuid ostusid edasi lükates.“
Citadele küsitlus viidi läbi septembris koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.