Töökoha loomine endale ja teistele avab palju võimalusi ning võimaldab tagada rahalise stabiilsuse. Paraku moodustab naiste poolt loodud ettevõtete hulk Eestis kõigest ligi kolmandiku, kuigi neil on selleks samasugused tingimused kui meestel. Tihti väldivad naised oma ettevõtte loomist objektiivsete põhjuste kõrval pigem hoopis erinevate hirmude ja stereotüüpide tõttu, kirjutab Citadele panga juht Rūta Ežerskienė.
Eestis on sooline palgalõhe üks Euroopa suurimaid, möödunud aastal oli naiste brutotunnitasu keskmiselt 13,2% väiksem kui meestel. See lõhe on eriti suur finants- ja kindlustussektoris, kus see vahe on rohkem kui 25%. Selline ebavõrdsus mõjutab naiste võimalusi ettevõtluses, kuna väiksemad sissetulekud raskendavad kapitali kogumist ja investeeringute tegemist.
Lisaks palgalõhele mõjutavad naiste ettevõtlust ka ühiskondlikud stereotüübid ja enesekindluse puudumine. Paljud naised ei alusta ettevõtlusega, kuna tunnevad, et neil puuduvad vajalikud teadmised või oskused, näiteks äriplaani koostamine, raamatupidamine või turundus.
Vaid veerand ettevõtetest on naisomanikega
Citadele panga andmetel on kõigest veerandi Eesti äriklientidest ettevõtete omanikeringis naised. Täielikult naiste omanduses on 16 protsenti äridest. Noorte seas on see osakaal statistikaameti andmetel suurem: iga kolmas naine on ettevõtja. See on sarnane ka Euroopa Liidu keskmisega, milleks on34,4%.
Citadele selle aasta märtsis läbi viidud uuring näitas ka et naised eelistavad veidi harvemini investeerida aktsiatesse ja suurema riskiga varadesse. Kui meestest eelistab aktsiatesse investeerida 29%, siis naiste seas oli see näitaja 21. See aga võib piirata nende kapitali kasvuvõimalusi ja muudab ettevõtluse alustamise keerulisemaks.
Hewlett-Packardi sisemine uuring on näidanud, et mehed kandideerivad ametikohale juba siis, kui nad vastavad 60% tingimustele, samal ajal kui naised ootavad, kuni nad vastavad kõigile. Naised ei jäta ettevõtlust alustamata seetõttu, et nad ei suudaks, vaid pigem seepärast, et neil on madalam enesekindlus ja hirm läbikukkumise ees. Arvan, et see on tarbetu: suur osa ettevõtjaks olemisest on protsessist ja tehtud vigadest õppimine. Loobudes proovimast keelavad naised ka endal areneda isegi, kui neil on head eeldused ettevõtjaks hakkamiseks. Meie pangana vaatame laenu andmisel siiski äriplaani, mitte sugu.
Eesti naistel on head võimalused
Maailmapanga raport „Women, Business and the Law 2024“ on hinnanud Eesti naiste ettevõtlusolukorda lausa 100 punktiga sajast. OECD kõrge sissetulekuga riikide keskmine on 95,4. See tähendab, seadusandlikus raamistikus on naiste ja meeste vahel Eestis täielik võrdsus kõigis mõõdetud valdkondades.
Seega, kui sellised ideaalsed võimalused on olemas, siis ongi eriti oluline naiste ettevõtluse edendamiseks pakkuda neile rohkem tuge ja julgustust. Peame jagama naistele vajalikku teavet, koolitusi ja mentorlust, et nad tunneksid end kindlalt ja pädevana oma ettevõtte juhtimisel. Tuleb luua keskkond, kus naised tunnevad, et nende ideed ja ettevõtmised on hinnatud ja toetatud. Eestis on naiste ettevõtlus endiselt alakasutatud ressurss, mille arendamisest võidaks kogu ühiskond.