Citadele panga ökonomisti Aleksandras Izgorodinase sõnul on Eesti, Läti ja Leedu küll jõudnud faasi, kus SKT enam ei kahane ja mitmes näitajas on näha positiivseid üllatusi, kuid nii eksporditurgude haavatavus kui ka tarbijate ebakindlus ei luba veel rääkida tugevast kasvutsüklist üheski riigis. Eesti sörgib naabritele järele ja võib järgmisel aastal vähemalt Lätist näidata paremaidki majanduskasvu numbreid.
Kui Eesti puhul saab öelda, et reaalne SKT on pärast pikka langusperioodi taas tagasihoidlikult plussi pööranud (teises kvartalis SKT kasv 0,5%) ja majanduslangus tervikuna on läbi, siis Läti ja Leedu jõudsid samasse seisu oma põhjanaabrist mõnevõrra varem. Edaspidine majanduse areng tõotab siiski tulla nüansirohke.
Leedu on mitmes mõttes regioonis liidripositsioonil – tööstus ja eksport on tänu suuremale majanduse mastaabile ja mitmekesisemale struktuurile seal veidi paremini kohanenud. Leedu SKT kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis 3% ja teises kvartalis 3,2%. Lätis on üldine suund samuti paranemise poole, kuid nii ettevõtjate kui tarbijate kindlustunne on heitlikum ning majapidamiste ostujõu surve tugevam. Läti SKT kasv on seni olnud ligi poole võrra väiksem kui Leedu oma: esimeses ja teises kvartalis vastavalt 1,4% ja 1,1%.
Lätlased võtavad laenu ja toodavad mööblit
Lätis toetub majanduse väljavaade suuresti sellele, kas sisetarbimine suudab kõrgemate hindade ja laenukulude taustal taastuda. Pärast järske hinnatõuse on palgakasv hakanud küll tasapisi inflatsioonile järele jõudma, kuid paljude perede jaoks tähendab see pigem varasema miinuse vähendamist, mitte kerget hingetõmbeaega. Jaekaubanduse käive on võrdlemisi kõikuv, kus mõned kuud annavad lootust, et inimeste tarbimisjulgus taastub, järgmised aga näitavad, et suuremad ostuotsused lükatakse ikkagi edasi.
Sisenõudluse suurenemist näitab teiselt poolt toidukaupade tootmise kasv ja tsemendi tootmismahu suurenemine. Uued laenuandmed näitavad samuti optimistlikku arengut: augustis anti leibkondadele uusi laene 30% võrra rohkem kui aasta tagasi ehk sama palju kui koroonajärgsel tipptasemel.
Ettevõtete vaates on Lätis oluline roll tööstusel ja logistikasektoril, mille käekäik sõltub otseselt Euroopa majanduse rütmist. Eksporditellimused on mitmes valdkonnas küll stabiliseerunud, kuid ei kasva veel sellise kiirusega, mis lubaks jõuliselt investeerida ja tootmismahte laiendada. Samas saadavad värsked laenuandmed ettevaatlikult positiivset sõnumit: uute ärilaenude maht on kasvanud ning ettevõtted kasutavad võimalust soodsamaid intressimäärasid ära kasutada, et valmistuda järgmise kasvufaasi jaoks. Eriti hea pilt avaneb tsüklilistes sektorites: augustis suurenes puidutoodete tootmine 9%, paberitööstuse tootmismaht 6,4%, tsemendi tootmine 7% ja mööbli tootmine 13% võrreldes eelmise aastaga.
Leedu tarbimise kasvu toetab pensionireform
Leedu majandust toetab küllalt selgelt töötleva tööstuse ja ekspordi kombinatsioon. Suurem siseturg ja mitmekesisem majandusstruktuur annavad Leedule kerge eelise nii tarbimise kui investeeringute poolel. Tööstussektoris on näha, et tellimused on mitmes võtmevaldkonnas, alates toiduaine- ja keemiatööstusest kuni masinate, seadmete ja elektroonikani, hakanud tasapisi taastuma. See ei tähenda kiiret buumi, ent viitab, et Leedu jõuab majandustsükli järgmisele astmele veidi varem kui naabrid.
Ka Leedu tarbija on ettevaatlik, kuid sissetulekute dünaamika ja tööturu üldine seis on võimaldanud siseturul veidi rohkem hingamisruumi. Jaekaubandus ei näita küll veel kiiret kasvu, kuid languse faas on asendunud tasase, kuid stabiilsema taastumisega. Kinnisvara- ja laenuturgudel annavad madalamad intressimäärad järjest rohkem tunda – uute eluasemelaenude maht on suurenenud ning see näitab, et leibkonnad julgevad taas pikema vaatega otsuseid teha. Uuel aastal toob suurema sisetarbimise pensionireform, kust vabanevast rahast arvestatav hulk suunatakse tõenäoliselt suuremate ja igapäevaostude tegemiseks nagu juhtus ka Eestis.
Eesti läheb Lätist mööda
Eesti sobib naabritega võrreldes hästi võrdluspunktiks. Kui eestlaste majanduslangus oli üks sügavamaid ja pikemaid kogu regioonis ning SKT jõudis aastase kasvu juurde tagasi alles nüüd, siis Leedu puhul on langus olnud veidi lühem ja läbipõimunum aeglasema kasvuga. Läti asub nende kahe vahel: languse kestus ja sügavus on olnud väiksem kui Eestis, aga tarbimise ja kindlustunde taastumine on aeglasem kui Leedus.
Laenuturg on kõigis kolmes riigis üks olulisemaid signaale, mis viitavad majandustsükli pöördumisele. Balti ettevõtted võtavad järjest rohkem uusi ärilaene, mis näitab, et investeerimisplaane ei panda enam üksnes sahtlisse, vaid valmistutakse järgmiseks kasvulaineks. Samal ajal hakkavad madalamad intressimäärad kanduma edasi ka eluasemelaenudesse, mis toetab kinnisvaraturu tasapisi elavnemist.
On näha, et selle aasta lõpuks tuleb Eesti langusest välja, kuid jääb majandustsükli tugevuse poolest veel veidi Läti ja Leedu seljataha. Uuel aastal võiks aga oodata juba Eesti kiiremat taastumist ning Eesti võiks kasvu kiirusega isegi Lätit ületada. Citadele hinnangul kasvab Leedu SKT järgmisel aastal 3%, Läti SKT 2% ning Eesti SKT 2,3%.