Pulmakutset saades tekib paljudel küsimus: „Kui palju peaks noorpaarile kinkima?“ Citadele panga värskest Baltikumi ülesest uuringust selgub, et kõige tavapärasemaks pulmakingi summaks peavad Eesti inimesed kas kuni 100 või kuni 200 eurot. Noorpaaril tasub aga pulma kutsuda hoopis rohkem leedukaid, sest nemad on valmis ümbrikusse poetama suuremaid summasid.
Citadele panga küsitlusest selgus, et Eestis märkis kokku veerand ehk 25% inimestest, et nende hinnangul võiks ümbrikusse minev summa jääda 101-200 euro vahele. 20% vastanutest pidas sobivaks summaks kuni 100 eurot, samas kui 9% kingiks 201–300 eurot ja 4% on valmis panustama pulma rohkem kui 300 euroga. 36% eestlastest leiab, et kingisumma sõltub sellest, kui lähedased nad noorpaariga on.
Balti riikide võrdluses selgus, et kõige lahkemad on aga hoopis Leedu inimesed, kuigi üldise elukalliduse osas Eesti neist eespool. Leedus vastas vaid 5%, et summa peaks jääma alla 100 euro, 30% arvates võiks see jääda 101-200 euro vahele ning 18% märkis, et ümbrikusse võiks mahtuda 201-300 eurot. Lisaks leidis eestlastega üsna sarnane hulk leedukatest, 39% , et kingi suurus sõltub suhte lähedusest. Rebase hinnangul võivad Leedu inimeste heldemate hoiakute põhjuseks olla nii majanduse parem seis kui ka kultuurilised erinevused.
„Kingiotsus on tunnetuslik. Inimesed ei taha paista ei liialt ihned ega ülepingutajad ning otsivad tasakaalu solidaarsuse ja rahakoti vahel,“ kommenteeris Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane. „Tasub aga siiski meeles pidada, et pulmale antakse tähendus eelkõige ühiselt veedetud ajaga, mitte kingituse rahalise väärtusega. Inimesed kutsutakse peole sellepärast, kes nad on – mitte selleks, mida nad kingivad.“
Suvepulmad ja kulude varjatud pool
Pulmad on suvise üritustehooaja üks kulukamaid ettevõtmisi mitte ainult noorpaarile, vaid ka külalistele. Lisaks ümbrikus kingitavale summale kaasnevad sageli kulutused tüdrukuteõhtule ja poissmeestepeole, majutusele, transpordile või uuele riietusele . Samuti võib lisasurvet avaldada see, kui tead, mida plaanivad teised külalised kinkida või milliseid kulutusi ette võtta.
„Natukene ette mõeldes ja planeerides saab siiski ka neid kulusid mõistlikkuse piires hoida,“ sõnas Rebane. Näiteks pole üheks päevaks vaja alati uusi asju osta. Kleiti, ülikonda, kotte ja jalanõusid saab alati laenata sõpradelt, pereliikmetelt või vastavast laenutusest. Suuremate kingituste puhul võib rahalise koormuse jagada mitme külalise vahel ning samuti saab kokku leppida ühise transpordi või ööbimise. Kui eelarve on piiratud, võib kaaluda ka tüdrukuteõhtul või poissmeestepeol mitte osalemist, kui see annab võimaluse pulmast ilma rahakotti tühjendamata osa võtta.
„Lõppkokkuvõttes tuleks meeles pidada, et peole kutsutakse ikkagi lähedane inimene, mitte kingitus ning meelde jääb ühiselt veedetud aeg, mitte ümbriku sisu. Seega ei tasu kingituste tegemisel liigselt üle mõelda. Lähtuda tuleb ennekõike oma rahalisest võimekusest ja eelarvest ning kindlasti tasub põhjalikult järele mõelda, kas kinkide tegemine laenu abil on mõistlik tegevus,“ lausus Rebane.