Finantspettuse ohvriks langemine võib korralikult ehmatada ning inimese ettevaatlikuks muuta, kuid leidub ka neid, kes mitu korda petturitele raha kannavad. Citadele panga ekspert ja psühhoterapeut räägivad, kuidas on seotud emotsioonid ja ohvri rolli sattumine.
„Tänapäevane tehnoloogia aitab palju pettuseid varakult tuvastada ja ära hoida. Siiski ei asenda ka kõige arenenumad IT süsteemid inimese enda valvsust, oskust kahtlaseid olukordi ära tunda ja nende korral tegutseda,“ ütles Citadele rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. “Vaikselt on hakanud muutuma arusaam, et ohvrid on ise rumalad, et petturite lõksu langevad. Reaalsus on siiski palju mitmetahulisem.”
Kui inimene on juba raha kaotanud, võib tunduda, et vähemalt on eluks ajaks õppetund saadud. Siiski leidub ka inimesi, kes kannavad rohkem kui ühe korra ise petturitele raha, usaldavad korduvalt armukelmidelt saadud romantilisi kirju või investeerivad erinevatesse kahtlastesse projektidesse. Psühhoterapeut Arturs Miksons juhib tähelepanu, et rahaline turvalisus on seotud emotsionaalse tervisega ja selgitab, miks mõned inimesed langevad mitu korda kelmide ohvriks.
Igatsus sõbra järele
“Petturid on osavad „psühholoogid“. Suhtlema hakates tunnevad nad kiiresti ära, milliseid taktikaid kasutada ja näiteks selle, kui tähelepanelik on potentsiaalne ohver ning kui lihtne või keeruline on teda kontrollida. Nad ehitavad näiliselt sügavaid suhteid, kuulavad ohvrit, loovad usaldust ja manipuleerivad saadud teabega,” ütles Miksons.
Miksonsi sõnul on kõige kergemini manipuleeritavad need inimesed, kes kogevad tugevaid emotsionaalseid raskusi, näiteks üksindust, lahutusega kaasnevaid muresid või rahalist kitsikust. “Sellistel hetkedel otsib inimene tuge ja lahendust ning see, kes näitab üles huvi või kaastunnet, saab oluliseks. Vestlus petturiga muutub aga esialgu sõbralikuna näivatest nõuannetest kergesti ja märkamatult manipuleerimiseks,” nentis Miksons.
Emotsionaalsed raskused takistavad reaalsuse nägemist
Miksonsi sõnul langevad korduvalt ohvriks inimesed, kellel on emotsionaalseid raskusi, mida nad ise endale tunnistanud ei ole. “Igaüks võib end elu jooksul leida mitte just kõige tervemast romantilisest, sõbra- või töösuhtest. Kui aga inimene satub sellistesse suhetesse korduvalt, võib olla põhjus, et ta ise lubab seda. See tähendab, et inimene ei märka õigel ajal ohumärke, ei teadvusta olukorda täielikult või pigistab mingil põhjusel silma probleemide ees kinni,” ütles Miksons.
“Paljud ohvrid saavad isegi aru, et neid petetakse, kuid ei suuda või oska seda peatada. See on sarnane koos sõltuvuses oleva partneriga elamisega või töötamisega kohas, kus pole aastaid palka makstud. Inimene on harjunud kannatama ja ignoreerib probleemi. Samas annab pettur inimesele seda, mida ta igatseb: pettur helistab ja kirjutab ning äkki tunneb ohver end vajaliku, kuulatud ja hinnatuna. See illusioon võib muutuda reaalsusest tugevamaks. Ma arvan, et see on peamine põhjus, miks langetakse korduvalt pettuse ohvriks. Sest niipea, kui inimene tunnistab juhtunut ja katkestab sideme petturiga, peab ta silmitsi seisma valusa arusaamaga, et teda peteti, võibolla isegi mitu korda. See toob palju ebameeldivaid tundeid nagu häbi ja süü, millega hakkama saada on väga raske,“ selgitas Miksons.
Oma emotsionide teadvustamine, mõistmine ning nendega töötamine aitab Miksonse sõnul vähendada finantspettuste ohvriks langemise ohtu. “Oluline on olla teadlik enda nõrgematest külgedest ning vajadusel otsida abi ja nendega tegeleda,” lisas psühhoterapeut.
„Enda raha turvalisuse tagamiseks on tähtis säilitada tähelepanelikkus ja ratsionaalne mõtlemine olukordades, kus keegi üritab emotsioonidele mängides meid mõjutada. Lisaks enda emotsioonidest aru saamisele on oluline meeles pidada ka turvapõhimõtteid: kontrolli enne makse kinnitamist alati hoolikalt saaja andmeid, ära astu vestlustesse võõraste inimestega ega avalda neile isiklikku teavet. Isegi tavalisena näivad ettevaatusabinõud võivad kaitsta raha kaotamise eest,“ rõhutab Tkatšenko.