Leedu lubab uuest aastast pensioni II sambast raha välja võtta ja ka Lätis on sama teema arutelu all olnud. Mida see lähenemine aga Balti riikidele tõotab, kirjutab Citadele panga juht Rūta Ežerskienė.
Tundub, et Balti riikide valitsused astuvad ühte sammu ja ajavad poliitikat, mis toob Eesti, Läti ja Leedu elanikkonnale lühiajalist kasu, kuid tekitab pikas perspektiivis tõsiseid väljakutseid. Räägin II pensionisambast. Selle olulise varaga, mis mõjutab otseselt eakate heaolu, ei tohiks kergekäeliselt ringi käia.
Esimesena andis võimaluse II sambasse kogutud raha välja võtta Eesti. Oma säästud on enne pensionile jäämist välja võtnud üle 250 000 eestlase ehk umbes 30 protsenti elanikkonnast. Rahandusministeeriumi andmed näitavad, et pensioni investeerimiskontod, mille eesmärk on pakkuda inimestele võimalust ise oma säästudega investeerimisotsuseid teha, ei ole pälvinud eriti tähelepanu. Kokku võeti 5,7 miljardist II pensionisambas olevast eurost välja 1,34 miljardit. Peale tulumaksu mahaarvestamist jõudis inimeste kontodele kokku umbes 1 miljard eurot. Pensioni investeerimiskontodele kanti neist vaid 47 miljonit.
Kuhu aga kulus ülejäänud raha? Eesti Panga andmed näitavad, et pensioniks kogutud raha kasutasid need elanikud, kellel polnud muid sääste, kellel olid suured võlad või kellel oli raskusi pangast laenu saamisega. Umbes veerand II pensionisambast välja võetud rahast kulus tarbimisele: peamiselt osteti säästude eest autosid ja kodumasinaid. Järsult suurenenud tarbimine tõi Eestis kaasa inflatsiooni kasvu, mis mõjutas kõiki riigis elavaid inimesi. Pensionireformi kõige tugevam mõju on aga tunda aastate pärast kui inimesed vanaduspõlve veetma hakkavad.
Läti ja Leedu võivad sama teed minna
Vaatamata Euroopa Komisjoni kriitikale otsustas ka Leedu Seim sel suvel reformida II pensionisamba süsteemi. Nüüd ei kaasata inimesi enam automaatselt pensionisüsteemi, vaid nad saavad sellest täielikult välja astuda, võtta ühekordselt välja 25 protsenti oma kogunenud säästudest ning raske haiguse puhul lausa kogu summa. Neile, kes jätkavad pensioni kogumist, maksab riik 1,5 protsendilist intressi. Maksud on raha välja võtmisel võrreldes Eestiga madalamad: 25 protsendi säästude välja võtmisel on maks 3 protsenti ning mõnel juhul ei rakendu seda üldse.
Leedu teise samba pensionifondide vara ulatub praegu 9,1 miljardi euroni ehk 11,6 protsendini riigi SKP-st. Prognoosid näitavad, et uute tingimuste jõustudes võtab oma raha II pensionisambast välja 20 protsenti inimestest. Eesti näidet silmas pidades arvan, et see hinnang on liiga optimistlik ning tõenäoliselt võtavad leedukad välja pool kogutud säästudest. Arvan, et viiendik sellest investeeritakse kinnisvarasse, kuid suurem osa kulutatakse lühiajalist kasu toovatele asjadele.
Ka Lätis on arutatud pensioni II samba säästude välja võtmise lubamist, kuid õnneks on need arutelud hetkel vaibunud. Eelmisel aastal otsustati üks protsendipunkt pensioni II sambast üle kanda riiklikku rahastamata pensioniskeemi ehk I pensionisambasse: Lätis on II pensionisambasse eraldatud 5 protsenti brutopalgast varasema 6 asemel, I pensionisambasse aga 15%. Paljud uskusid, et see otsus oli vale ja seisid valjuhäälselt pensionisäästude puutumatuse eest. Poliitikud lubasid nelja aasta pärast „võetud“ protsendipunkti II pensionisambasse „tagasi panna“.
Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus on Lätis on riiklikul tasandil siiski üks olulisemaid küsimusi. Sel suvel jõustusid II pensionisamba muudatused, mille eesmärk on suurendada säästude kasumlikkust ja vähendada inimeste kulusid. Läti Pank hindab, et tänu muudatustele suurenevad Läti elanike säästud kümne aasta jooksul vähemalt 60 miljoni euro võrra.
Tagajärjed puudutavad kõiki
Kuigi võib arvata, et pensionisüsteemi muutmise tagajärgi tunnevad vaid need, kes on oma säästud välja võtnud ja kellel seetõttu vanaduses toimetulekuks raha napib, mõjutab see siiski kogu riigi elanikkonda.
Eksperdid on ennustanud, et Leedu majanduses on II pensionisambast raha välja võtmise tõttu oodata kiiremat SKP kasvu, kõrgemat inflatsiooni ja eluasemehindade tõusu. Euroopa Komisjon on hoiatanud, et otsus võib aeglustada ka Leedu kapitalituru arengut ning piirata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu finantsressurssidele. Ka Eesti kogemus oli sarnane: Eesti Panga hinnangul tõstis pensionireformiga hoogu saanud tarbimine tarbijahindu kvartalis 1-2 protsendipunkti. Kokku jäi täiendav hinnatõus 4-12% vahemikku, kuigi arvestama peab, et üldine hinnatõus aastatel 2021-2022 oli väga kiire.
Mitmeid mõjusid tunnevad aga elanikud alles tüki aja pärast. Rahvusvaheline Valuutafond hindas, et Leedu pensionireform võib tulevikus pensione vähendada ja avaldada survet riigi rahandusele, eriti arvestades, et elanikkond vananeb. See tähendab, et tulevased pensionärid saavad väiksemaid pensione ja tööealistel inimestel on suurem maksukoormus. Seega tunneb pensionireformi tagajärgi kogu elanikkond nii Leedus kui ka samamoodi Eestis. Eestis, kus lubatakse II pensionisambast lahkujatel uuesti süsteemiga liituda alles 10 aasta pärast, on arutatud, kas seda aega tuleks lühendada näiteks viiele aastale. Selline otsus aitaks mõnevõrra leevendada tulevikus survet riigi rahakotile ning innustada inimesi taas aktiivsemalt pensionipõlveks raha koguma.
II pensionisambast lahkumine võib olla küll mingil määral kasulik lühikeses perspektiivis ning anda suurema kontrolli oma raha üle, ent pikas perspektiivis on säästude välja võtmine riskantne samm arvestades, et vaid murdosa neist investeeritakse. Pensioniraha kulutamine loob väljakutseid tulevastele noortele, pensionäridele ja riigile tervikuna.