Politsei andmetel kaotati eelmisel aastal kõige rohkem raha just investeerimis- ja pangapettustele. Lõppenud aasta petuskeemidest ning sellest, mille osas 2026. aastal ettevaatlik olla, räägib Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juhataja Viktor Tkatšenko.
“Kui 2024. aastal langes välja petetud kogusumma võrreldes 2023. aastaga ja tundus, et petturitel läks too aasta luhta, siis eelmise aasta numbreid vaadates ei jää kahtlustki, et petturid tegutsesid aktiivselt: hüppeliselt kasvasid nii pettuste arv kui ka välja petetud summad,” ütles Citadele rahapesu tõkestamise osakonna juhataja Viktor Tkatšenko. Kui 2024. aastal kaotati Politsei ja Piirivalveameti (PPA) andmetel kokku üle 8 miljoni euro, siis 2025. aastal oli kogukahju lausa 29 miljonit.
PPA andmetel kaotasid inimesed eelmisel aastal kõige rohkem raha investeerimis- ja pangapettustele. Investeerimispettused viisid Eesti elanikelt üle 6,3 miljoni ning pangapettused üle 11 miljoni euro. Kaotatud summad edestasid teisi pettuse liike pika puuga: kulude poolest kolmandaks jäänud BEC skeemidega, mille puhul petetakse raha välja ettevõtetelt, kaotati lausa neli korda vähem raha kui pangapettustega.
Kui kunagi arvati, et pettuste ohus on just vanemaealised, siis enam ei saa Tkatšenko sõnul ammu sellist üldistust teha. “Praegu näeme, et petturid püüavad kõiki. Petuskeeme sihitakse ka vastavalt vanusegruppidele. Näiteks rahamuuladeks värvatakse tihtipeale noori inimesi, kellel ei pruugi olla piisavalt teadmisi, et saada aru, et võõra raha liigutamine ühelt kontolt teisele aitab kaasa süütegude toimepanekule. Investeerimispettuseid, olgu investeerimisobjektiks siis kinnisvara, väärtpaberid või krüpto, sihitakse rohkem keskealistele ja vanematele inimestele, kellel on juba rohkem sääste kogunenud.” Samuti võib Tkatšenko hinnangul investeerimispettustele juurde anda viimaste aastate kiire hinnakasv. “Inimesed muretsevad, et väikest intressi teenides sööb inflatsioon säästude väärtust vähemaks, mistõttu võib hästi lavastatud investeerimispettus väga ahvatlev tunduda.”
Vanad trikid tulevad tagasi
2025. aastal kogusid hoogu ka mõned vanemad skeemid, mida vahepeal oli vähem. “Näiteks käis ka avalikkusest sellel aastal läbi mitu juhtumit, kus kelm etendas helistades inimese lähedast, kes on väidetavalt hätta sattunud ja vajab raha. Kui millalgi selliste skeemide kasutamine vaibus, siis tehisintellekti arenguga on need taas rohkem tagasi tulnud,” ütles Tkatšenko.
Vähemaks on tema hinnangul aga jäänud väga lihtsaid lingikelmuseid, näiteks selliseid, kus saadetakse sõnum palvega uuendada paki kohaletoomise asukohta või lunastada välja mõni auhind. Ka PPA andmete põhjal on see teiste pettuste liikidega võrreldes üks vähemkulukaid: 2025. aastal kaotati sellist tüüpi pettustega kelmidele 237 943 eurot. “Inimeste teadlikkus on kõvasti kasvanud, nad ei lähe nii lihtsalt õnge ning need skeemid ei ole petturite jaoks enam eriti tulusad. Samuti on sõnumi teel inimest raskem veenda ning tekitada temas tunnet, et tegutseda on vaja kohe,” nentis Tkatšenko.
Summad kasvavad veelgi
Kuigi pettuste läbiviimiseks kasutatakse juba praegu palju tehisintellekti abi, näeme me Tkatšenko sõnul 2026. aastal tõenäoliselt veelgi osavamaid skeeme, sest video- ja pilditööriistad muutuvad paremaks. Samuti peab ta tõenäoliseks pettuste hulga kasvu ka järgmisel aastal. Kas suur pettuste tulv võib panna inimesi sularaha eelistama? “Ehk mingil määral, aga ilmselt kasvab tulevikus ka erinevate alternatiivsete makseplatvormide kasutamine lisaks pankadele,” arvas Tkatšenko.
Selleks, et kliente ja nende raha kaitsta, on Euroopa pangad võtnud kasutusele erinevaid meetmeid. Tkatšenko toob välja, et pangatöötajate identiteedivarguse vastu kasutatakse selliseid lahendusi, kus inimene saab väidetava töötaja nime panga äppi sisestada ning kontrollida, kas selline inimene töötab pangas ja kas tal on üldsegi õigus ka klientidele helistada. Samuti teevad mõned pangad koolitusi riskirühmadesse kuuluvatele klientidele, et need oskaks pettusi ära tunda.
Tkatšenko sõnul tuleks pankadel selleks, et turvameetmeid veelgi tugevamaks muuta, teha kompromisse kiiruse ja mugavuse arvelt. “Selleks, et turvalisust suurendada, tuleb tihtipeale muuta mingeid protsesse ja nõudeid jäigemaks, mis aga omakorda võib aga muuta pangateenuseid aeglasemaks ja inimestele vähem mugavaks,” nentis Citadele rahapesu tõkestamise osakonna juhataja.
Pettuste lõksu langemise vältimiseks tasub oma lähedastega kokku leppida näiteks turvaküsimus ja -vastus, millele teavad vaid asjaosalised vastust ning mida ei õnnestu ka inimeste sotsiaalmeedia kontosid kammides tuletada. Alati tasub jääda kahtlast kõne saades rahulikuks ja võtta aega, et kaaluda, kas telefonis esitatud pakkumine või nõudmine on loogiline ja põhjendatud.