Kuigi Lähis-Ida sündmused suurendavad inflatsiooniriski euroalal, ei hakka Euroopa Keskpank inflatsiooniga võitlemiseks nüüd kiiresti baasintressimäärasid tõstma, kuna olukord Hormuzi väinas jääb sellest muutumata. Kuidas intressimäärade muutmise otsus võiks euroala kahjustada, kirjutab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
USA ja Iisraeli sõda Iraanis on juba märgatavalt mõjutanud ülemaailmseid turge ja suurendanud euroalal inflatsiooniriski. Alates konflikti algusest on toornafta hinnad tunduvalt volatiilsemaks muutunud ja gaasi hind kohati kuni kahe kolmandiku võrra tõusnud.
Euribori tulevikutehingute kõver näitab, et investorid ennustavad üha kindlamalt inflatsiooni kiirenemist ja sellele järgnevat Euroopa Keskpanga (EKP) reaktsiooni. Viimasel reedel enne konflikti algust ennustasid turuosalised, et 2026. aasta detsembris ulatub 3 kuu euribor 2,02%-ni ja 6 kuu euribor 2,12%-ni. Nüüdseks on prognoosid juba tõusnud vastavalt 2,26% ja 2,38%-ni. Minu hinnangul on siiski tõenäolisem, et isegi kui inflatsioon ajutiselt kiireneb, ei kiirusta EKP kohe intressimäärasid muutma.
Habras majandus ei soosi muutust
Euroala praegune majandustsükkel on oluliselt erinev 2022. aasta juulis valitsenud olukorrast, mil EKP alustas agressiivset intressimäärade tõstmise tsüklit. Tol ajal oli euroala majandus äärmiselt tugev, sest seda toetas pandeemiajärgne majanduse elavnemise buum.
Täna on aga olukord teistsugune. Euroala majandustsükkel on nõrk ja jääb pikaajalisest keskmisest tublisti maha. Piirkonna majanduse lipulaev Saksamaa on viimastel aastatel kõikunud stagnatsiooni ja majanduslanguse vahel. Kuigi majandus praegu juba järk-järgult taastub, on üldine kasvumäär endiselt habras. Sellises olukorras võib intressimäärade tõstmine kasvule kriipsu peale tõmmata või kutsuda isegi esile uue majanduslanguse.
Teiseks ja võib-olla kõige olulisemaks on vaja eristada praeguse võimaliku inflatsioonitõusu struktuuri 2022. aasta inflatsioonilainest. Sel ajal kergitas hindu lisaks kallimale energiale ka kiiresti kasvav teenuste inflatsioon, mis on tihedalt seotud palgadünaamikaga. 2022. aasta lõpus kasvas euroala keskmine palk umbes 5,3%, mis tõstis teenuste hindu märkimisväärselt. EKP jälgib teenuste inflatsiooni näitajaid väga tähelepanelikult ning selle hüppeline kasv oli energiahindade kõrval peamine ajend intressmäärade tõstmiseks.
Praegu on aga euroala keskmine palgakasv nõrgenenud majandustsükli ja jahtuva tööturu tõttu umbes 2%. Kui EKP sellises keskkonnas intressimäärasid tõstaks, aeglustuks palgakasv veelgi. Sellisel juhul riskiksime teenuste inflatsiooni asemel isegi teenuste deflatsiooniga ehk hindade langusega, mis sisuliselt tähendaks teenindussektori majanduslangust.
Intressimäärade muutmine ei vabasta Hormuzi väina
Samuti oleks baasintressimäärade tõstmisel inflatsioonile väga piiratud mõju. Praegust hinnasurvet põhjustab peamiselt energiahindade tõus, mis on seotud de facto blokeeritud Hormuzi väinaga. Selle strateegilise kaubatee kaudu transporditakse umbes viiendik maailma nafta-, gaasi- ja väetisevarudest. Isegi kui EKP baasmäär oleks praegu 4%, nagu viimase intressimäärade tõstmise tsükli tipul, ei mõjutaks see globaalseid energia- ega väetisehindu. See otsus ainult suurendaks majanduslanguse riski.
Lisaks mõjutab energiahindade tõus euroala inflatsiooni ajalise nihkega, minu hinnangul umbes nelja kuu pärast. Seega, kuigi toormehinnad on turgudel juba tõusnud, võib nende selge mõju inflatsioonile ilmneda alles suvel.
Ka turuootused ja EKP kommunikatsioon on erinev. Turuosalised küll prognoosivad euribori tõusu, kuid EKP esindajad on avalikult rõhutanud, et nad ei kiirusta intressipoliitika muutmisega ja on praeguste baasintressimäärade tasemega rahul.
Seega ei tasu praegu kiirustada järeldusega, et euroala inflatsiooni võimalik hüpe sunnib EKP-d vastureaktsioonina baasintressimäärasid tõstma. Selline otsus ei aitaks energiahindadest tingitud inflatsiooni kontrolli all hoida, vaid pigem lükkaks euroala majanduse taas langusesse. Euroopa Keskpank teeb otsuse intresside osas järgmisel neljapäeval.