Kodulaenuturg kasvab Baltimaades, ent Citadele Balti jaepanganduse juhi Edward Rebase hinnangul ei too käesolev aasta nii suurt kasvu laenamises kui 2025. Siiski toetavad taastuv majandus ja tarbijakindlus ning suhteliselt madal euribori määr turu elujõulisust ja oma kodu ostmist.
Kodulaenuturud on Baltikumis hetkel suhteliselt sarnases ja heas positsioonis: laenamine kasvab kõigis riikides. Eestis kasvas kodulaenude võtmine 2025. aasta viimastel kuudel aastases võrdluses 24%. Lätis ja Leedus olid need näitajad 73% ja 19%. Läti tohutu kasvu taga on tõsiasi, et sealne turg hakkas taastuma teiste Balti riikidega võrreldes madalamalt tasemelt: 2025. aastal taastus ka Läti kinnisvaraturg peale kolme aasta pikkust stagnatsiooni.
Kuigi turuolukord on Baltimaades kohati sarnane, tuleb Eesti, Läti ja Leedu kodulaenuturu teravaim erinevus välja just hinnatasemes: kui Eestis ja Leedus olid keskmised kodulaenusummad eelmisel aastal suhteliselt sarnased, siis Lätis oli Citadele panga antud keskmine kodulaenusumma Eestiga võrreldes 52% madalam. Üheks põhjuseks selle suure vahe puhul ongi märgatavalt madalamad kinnisvarahinnad. Samuti on Riias ehitatud vähem uusi elamuid võrreldes Tallinna ja Vilniusega, mis tähendabki, et vanemad ja odavamad järelturu korterid moodustavad nende linnadega võrreldes tehingutest suurema osakaalu. Lisaks on Riias rahvaarv aja jooksul vähenenud: Läti statistikaameti andmetel elab võrreldes 2000ndate algusega praegu Riias 21% vähem inimesi. See mõjutab samuti nõudlust korterite järele ning seeläbi ka eluasemehindu.
Tasub märkida, et kõigis riikides on laenamise kasv võrreldes 2025. aastaga pidurdunud. Selles trendis pole siiski midagi imelikku: Euroopa Keskpank alandas veel 2025. aastal intressimäärasid, mis mõjutas ka euribori suurust. Viimane on hetkel pidama jäänud 2% juures, ent tipphetkel oli 6 kuu euribor 4% ringis. Inimesed, kes ootasid euribori langust ja lükkasid seetõttu kodu ostmist edasi, sisenesid turule 2025. aastal ning kasvatasid sellega turu mahtu. Mida aeg edasi, seda rohkem kodulaenude võtmine sellel aastal aeglustub. Siiski ei saa me rääkida langusest või öelda, et turul nüüd kuidagi kehvemini läheks: kodulaenuturg on endiselt tugev ning siseneb lihtsalt küpsemasse kasvufaasi. Peamiselt toetavad 2026. aastal kodulaenude võtmise kasvu majanduse ja tarbijakindluse taastumine ning euribori püsimine madalamal tasemel, mis hoiab laenumakseid taskukohasemana.
Leedus kiirendavad kodulaenude võtmist 2026. aastal tõenäoliselt nii pensionireform, mis võimaldab alates aasta algusest leedukatel II samba sääste välja võtta, kui ka vastutustundliku laenamise regulatsioonide muudatused selle aasta augustis, millega langeb esmakordsete koduostjate minimaalne sissemakse 15% pealt 10%. Samuti suurenevad teise ja enama eluasemelaenu võtmisel sissemaksed, mis tõukab mitmendat eluasemelaenu võtvaid inimesi enne muudatuste jõustumist oste ära tegema.
Kuna Euroopa Keskpanga eesmärk on intressimäärasid stabiilsena hoida, püsib ka 6 kuu euribor, millega on seotud enamik kodulaene, 2026. aastal 2,1% ringis.
2025. aastal muutus Eestis populaarsemaks kodulaenu refinantseerimine. Usun, et näeme seda trendi ka käesoleval aastal, ent mitte sellises mahus kui eelnevalt. Refinantseerimist veab eest tugev pankadevaheline konkurents ja vajadus turgu võita või oma positsiooni säilitada. Arvestades konkurentsi tihedust, tasub kodu ostjatel või laenu refinantseerijatel küsida pakkumisi mitmest kohast: nii on inimene rohkem teadlik oma variantidest ning tal on võimalus saada just enda jaoks parim pakkumine.