Autoliisingu turg on seotud Euroopa Keskpanga rahapoliitikaga, sest nagu kodulaenude puhul, mõjutab euribor ka liisingu kuumakseid. Citadele Leasingu juht Rainer Moppel selgitab, mil määral mõjutab euribori tõus kulusid ja millega peaksid autoliisijad arvestama.
Sellel aastal on autoturg võrreldes eelmisega elavnenud – AMTELi andmetel müüdi tänavu septembris Eestis 41,1% rohkem sõidukeid kui eelmisel aastal samal ajal. Tänavu on üheksa kuuga kokku andnud Eesti automüüjad klientidele üle 14 734 uue sõiduauto, mida on 56,4% rohkem kui läinud aastal sama ajaga.
“Eelmine aasta oli Eesti automüügis ebaharilik automaksu kehtestamise tõttu. Paljud, kes plaanisid autot vahetada, tegid seda enne maksu kehtima hakkamist ning teised lükkasid ostu edasi. See aga tähendas, et 2025. aastal osteti vähe sõidukeid. Nüüd näeme aga müügimahtude taastumist,” ütles Citadele Leasingu juht Rainer Moppel.
Euribori kasv muudab liisimist kallimaks
Lisaks maksudele mõjutavad autoturgu euribori määra kaudu ka Euroopa Keskpanga otsused. Viimati muutis Euroopa Keskpank baasintressimäärasid 10. septembril tõstes neid 25 baaspunkti võrra. “Baasintressimäärade tõstmine kasvatab tavaliselt ka euribori määra ning muudab seeläbi laenamist kallimaks,” lisas Moppel. Keskpanga järgmine rahapoliitika koosolek leiab aset 29. oktoobril, kus samuti arutatakse baasintressimäärade muutmist. Kuigi turg eeldab, et oktoobris jäävad baasintressimäärad muutmata, prognoositakse selleks aastaks siiski veel ühte tõusu ning seda detsembrikuuks.
Autoliisingu intressimäär koosneb kahest osast – fikseeritud intressimarginaalist ja muutuvast baasintressimäärast ehk euriborist. Liisingulepingutes kasutatakse kõige sagedamini kolme või kuue kuu euribori. See tähendab, et iga 3 või 6 kuu tagant uuendatakse intressimäära ja kliendi makse arvutatakse järgmiseks perioodiks ümber. Kui euribori määr tõuseb, suureneb kuine liisingumakse, kui aga langeb, väheneb makse.
“Kuigi inimesed on esimesest automaksu ehmatusest üle saanud ning turg on taas aktiivsemaks muutunud, peaksid ostjad arvestama, et euribori intressimäära tõusuga muutub laenamine mõnevõrra kallimaks ja kogukulud suurenevad. Samas ei ole palga- ja majanduskasvu arvestades see hinnatõus ilmselt enamike leibkondade jaoks kontimurdev,“ ütles Citadele Leasingu juht Rainer Moppel.
Ta toob välja, et näiteks 30 000-eurose kasutusrendiga viieks aastaks liisitud uue auto puhul oleks igakuine kuumakse 2,6%-se kolme kuu euribori ja 1,99% marginaali puhul ligikaudu 381 eurot. Kui kolme kuu euribori määr tõuseks näiteks 3% juurde, mis on korralik hüpe, suureneks igakuine makse 386 euroni. See tähendab, et isegi nii olulise intressimäärade tõusu korral suureneks kuumakse vaid umbes 5 euro võrra.
Euribori eelistatakse fikseeritud intressimäärale
Kuigi euribori asemel saab siduda oma liisingu ka fikseeritud intressimääraga, eelistavad inimesed Moppeli sõnul uue auto ostmisel muutuvat intressimäära, sest pikas perspektiivis on see tavaliselt fikseeritud intressimääradest soodsam, isegi kui euribor teatud aegadel tõuseb. “Valik sõltub ennekõike sellest, mida inimene eelistab: kas ta tahab tasuda kogu aeg sama kuumakset, mis annab eelarve planeerimisel rohkem meelerahu, või kasutada võimalust teatud perioodidel vähem maksta ning riskida sellega, et vahepeal võib euribor püsida kõrge,” ütles Moppel.
Enne autoliisingu võtmist tasub läbi arvutada ka olukord, kus euribor tõuseb 1% või 2% ning veenduda, et selle katmiseks on piisavalt ressurssi. “Paljudel, kes näiteks kodu laenuga soetasid, on teravalt meeles 2023. aasta, mil euribor kasvas ülikiiresti: kuue kuu euribor, mis oli veel 2022. aasta suvel miinuses, ületas 2023. aasta sügisel 4% piiri. Kuigi liisingu kuumaksete puhul ei ole euribori kasvu mõju nii tugev, siis tasub erinevad stsenaariumid ikkagi enne liisingu võtmist läbi mõelda.”