Kuigi 2025. aastal oli selgelt näha, et Eesti, Läti ja Leedu majanduste seis on üksteisest küllaltki erinev, vähenesid need erinevused aasta lõpus. Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas võtab kokku lõppenud aasta majanduse ning analüüsib, mida toob Baltimaadele 2026.
2025. aastal olid Eesti, Läti ja Leedu majandustsüklid suhteliselt erinevad. Leedu majandus jätkas kasvu, kuid selle tempo aeglustus aasta lõpus. Eesti ja Läti majanduskasv seevastu kiirenes üha enam. Kuigi Eesti majandus alustas 2025. aastat SKP langusega, lõppes see juba teises kvartalis ning viimasel ajal näeme üha rohkem signaale majanduse taastumisest. Läti SKP on seevastu stabiilselt kasvanud alates 2025. aasta algusest ning teisel poolaastal kiirenes majanduskasv märgatavalt.
Eestis veab majanduskasvu sisenõudlus
Eesti majandus alustas 2025. aastat nõrgalt: SKP langes 0,3 protsenti ja see oli kolmteistkümnes kvartal järjest, mil Eesti majandus langes või ei kasvanud. Teises kvartalis oli juba näha majanduse elavnemise märke, ent peamiselt vaid tööstuses. Samuti liikus Eesti majandus teises kvartalis langusest stagnatsiooni ja SKP kasvas 0,3 protsenti. Kolmandas kvartalis hoogustus majanduskasv aga 0,9 protsendini ja oli kiireim alates 2022. aasta algusest. Teised majandusnäitajad on samuti positiivsed: Eesti tööstuse kindlustunne püsib kõrgeimal tasemel alates 2022. aasta sügisest ja Eesti tarbijate kindlustunne tõusis kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta kevadest. Märgatavalt kasvasid ka Eesti kaupmeeste ja ehitajate ootused majandusele ja rahalisele olukorrale.
Siiski on majanduse taastumine endiselt haavatav. Eesti majanduskasvu veab peamiselt sisenõudlus, mis saavutas 2025. aasta novembris kõrgeima taseme alates 2023. aasta suvest. Sisenõudluse pööras taas kasvule intressimäärade langus ja ostujõu taastumine. Samas näeme praegu, et Eesti tööstuses on taas alanud langus, mille põhjuseks on nõrk majandustsükkel Skandinaavias, lõppenud ennetav eksport USA-sse ja jõustunud tariifid.
Läti SKP kasv tugevneb
Erinevalt Eestist lükkas Läti majandus sisse järgmise käigu ja tugevnes märgatavalt. Läti SKP aastane kasv oli esimeses ja teises kvartalis vastavalt 1,6 ja 1,5 protsenti ning kolmandas lausa 1,8 protsenti. Euroopa Komisjoni majandusmeeleolu indeks, mis koondab endas kõiki juhtivad näitajad, saavutas 2025. aasta novembris kõrgeima taseme peaaegu 4 aasta jooksul. Läti tööstuse optimism tõusis 2022. aasta suve tasemele ning tarbijate kindlus püsib viimase 4 aasta kõrgeimal tasemel. Läti jaekaubandusettevõtete optimism oli novembris samuti viimaste aastate suurim.
Lisaks tarbijate ja ettevõtete meeleolule kasvavad ka peamiste majandussektorite näitajad: tööstuse kasv kiireneb üha enam, ning viimasel ajal kogub hoogu ka Läti sisenõudlus. Läti SKP kasv jätkab tugevnemist, sest kasvule aitab kaasa üha rohkem peamisi majandussektoreid.
Leedu tööstus ja tööturg aeglustusid
Leedu alustas 2025. aastat muljetavaldavalt. SKP kasv esimeses ja teises kvartalis oli vastavalt 3 ja 3,2 protsenti, kuid kolmandas kvartalis aeglustus aastane SKP kasv 2,1 protsendini ning oli hooajalisust arvestades võrreldes teise kvartaliga negatiivne ehk Leedu majandus langes.
Kuigi Leedu majandustsükkel on endiselt Baltikumi tugevaim, näeme lõhet peamiste sektorite dünaamikas. Kui esimesel poolaastal vedasid majandust kõik peamised sektorid (tööstus, jaekaubandus, ehitus ja kinnisvara), siis kolmandas kvartalis muutus olukord märgatavalt. Jaekaubandus ja kinnisvarasektor laienesid kiirelt, kuid Leedu tööstuse näitajad „koperdasid“. Põhjused on sarnased, mis Eestiski: tariifide jõustumine, ennetava ekspordi lõppemise USA-sse ning Euroopa Liidu ehitusturu aeglane taastumine. Kuigi kinnisvara ja ehitussektor jätkasid muljetavaldavat kasvu, aeglustusid aasta lõpus nii uute eluasemelaenude kasv kui ka kinnisvara ostu-müügi tehingud.
Samuti muutus 2025. aasta lõpus olukord Leedu tööturul: nii hõive kui ka palgakasvu tempo vähenesid. Näiteks on erasektori palgakasv samal tasemel, mil see oli vahetult enne koroonapandeemia algust.
2026 toob majanduskasvu ja ostujõudu
Usume, et 2026. aasta tuleb Balti riikide majandustele positiivne: Eesti majandus kasvab tõenäoliselt 2,3%, Läti oma 2% ning Leedu 3%. Samas sõltuvad tulemused väga ka sellest, kuidas läheb majanduse erinevatel sektoritel edaspidi. Kui seisak Eesti tööstuses püsib, võib 2,3%-lise kasvu saavutamine olla keeruline. Läti olukord võib aga kujuneda vastupidiseks – kui peamised sektorid veelgi tugevnevad, siis võib majanduse kasv olla isegi oodatust suurem. Leedu majanduskasvule annab umbes 0,7% juurde uue aasta algusest jõustuv pensionireform, mis annab leedukatele sarnaselt Eestiga võimaluse II sambast raha enne vanaduspensionile minekut välja võtta. Ilma pensionireformita jääks Leedu majanduse kasv sarnaseks nagu Lätis ja Eestis ning ulatuks umbes 2,3%-ni. Eesootav aasta on Leedus eriti soodne autotööstusele, ehitusmaterjalide tootjatele, kinnisvara-, turismi-, tervishoiu- ja luksuskaupade sektoritele, kes tunnevad pensionireformi mõju tarbimisele kõige tugevamalt.
Samuti jätkab 2026. aastal kasvamist Baltikumi elanike ostujõud. Eeldatavasti kasvab 2026. aastal Eesti elanike keskmine palk 5,7% ning inflatsioon 3,1%. Lätis on need näitajad tõenäoliselt 6,5% ja 2,3% ning Leedus 7,5% ja 3,4%.