Jaanuari statistika näitab, et finantspetturite hoog pole ka uuel aastal raugenud. Nii panga- kui investeerimiskelmustega peteti Eesti inimestelt välja möödunud aasta jaanuariga võrreldes suurem summa. Eriti edukad oli armukelmid, kellel õnnestus aasta esimese kuuga kätte saada üle 57 000 euro, mis on ligi kolmandik terve eelmise aasta jooksul armukelmide poolt välja petetud summast.
2025. aasta oli finantskriminaalidele seni edukaim aasta, mil neile kaotatud rahasumma tõusis 29 miljoni euroni. Selle aasta jaanuari andmed näitavad, et tänavu võib tulla uus negatiivne rekord. „Eelmise aasta kulukaim kelmuseliik oli pangakelmus ja juba jaanuari numbrid näitavad siin paraku taas kasvu, kuigi juhtumite arv oli võrreldes 2025. aasta jaanuariga väiksem. Jaanuariga registreeriti ligi 430 000 eurot kahju, mis on möödunud aasta jaanuariga võrreldes kasv ligi kaheksa protsenti,“ sõnas Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
Samamoodi on tõusnud investeerimiskelmidele kaotatud summa 232 000 eurolt 340 000 euroni, kui võrrelda kahe aasta jaanuari statistikat. Kõigi kelmuskuritegude liikide peale kokku näitas kahjusumma küll väikest langust. Kui möödunud aastal kaotati kriminaalidele jaanuaris üle 1,2 miljoni euro, siis selle aasta esimene kuu tõi kahjusummaks natuke üle miljoni euro.
Jaanuaris olid keskmisest edukamad armukelmid, kes väljamõeldud identiteedi abil rajavad romantilise suhte ohvriga, et temalt lõpuks raha välja petta. „Aktiivseid armukelme võiks muidu ehk oodata veebruaris kui on valentinipäev, aga seekord alustasid nad juba jaanuaris ja suutsid välja petta üle 57 000 euro. Terve eelmise aasta peale kokku said armukelmid Eesti inimestelt kätte ligi 178 000 eurot,“ märkis Tkatšenko.
Ta selgitas, et armukelmuste puhul ei ole võtmeküsimus naiivsus, vaid see, kui oskuslikult petturid suudavad tekitada ajas kasvava usalduse ja kiirustamise tunde. Enamasti ilmneb korduv muster: suhtlus kolib kiiresti privaatsesse kanalisse, tekib surve hoida suhet salajas ning lõpuks jõutakse kas „ootamatu hädaolukorra“, „reisikulu“ või „investeerimisvõimaluseni“. „Kui jutt jõuab rahani, tasub võtta paus, rääkida olukord läbi lähedasega ja kontrollida inimese tausta. Juba see üks samm katkestab paljud skeemid,” ütles Tkatšenko. Tema sõnul aitab pettusest aimu saada ka inimese nime otsingumootorisse sisse löömine, sest vahel jagavad teised ohvrid oma kogemusi ka avalikult.
„Finantskelmuste temaatika on ühiskonnas vägagi aktuaalne, pangad pingutavad, et enda poolt pettusi võimalikult varakult avastada ja ennetada ning järjest enam on inimesi, kes julgevad avalikult oma kogemustest rääkida ja teisi ohust teavitada. Eesti pangad suudavad tänu oma sisemistele süsteemidele hinnanguliselt julgelt üle poole pettustest ära hoida,“ sõnas Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht.