Nädalavahetusel ründasid USA ja Iisrael Iraani, mille mõjud on ettearvamatud. Mida toob uus konflikt Lähis-Idas kaasa ülemaailmsetele naftahindadele, räägib Citadele panga peaökonomist.
Praegused sündmused Lähis-Idas on Citadele panga peaökonomisti Karlis Purgailise hinnangul juba põhjustanud märkimisväärset ebastabiilsust ülemaailmsetel energiaturgudel. „Turu reaktsioon Iraani ründamisele on olnud väga kiire,” nentis Purgailis. „Nafta hinnad maailmas tõusevad praegu kiiresti, kuna konflikt ohustab naftavarusid Hormuzi väina kaudu, mille kaudu transporditakse umbes viiendik maailma naftast.” See on tõstnud Brenti toornafta hinda juba enam kui 8 protsendi võrra ning selline surve võib kajastuda ka kütusehindades Euroopas ja Eestis.”
Samas peegeldab turu reaktsioon Purgailise hinnangul aga pigem riskipreemiat kui tegelikku pakkumise puudujääki. „Edasine mõju nafta hindadele sõltub sellest, kas sõjalised operatsioonid arenevad pikaajaliseks sõjaks, mis piirab piirkonna riikide naftaeksporti.” Erinevad Eesti julgeolekueksperdid on väljendanud siiani seisukohta, et konflikt Iraanis ei lõppe tõenäoliselt kiirelt, vaid võib venida.
Mõju Eestile on Purgailise hinnangul küll kaudne, kuid vägagi reaalne. „Kütusehindu Eesti ja Euroopa turgudel määravad suundumused rahvusvahelistel turgudel. Nafta maailmaturu hinna tõus kajastub väikese viivitusega ka Eesti bensiinijaamades. Lühiajaliselt tähendab see suuremat kütusehinna volatiilsust, pikas perspektiivis aga potentsiaalselt suuremat survet inflatsioonidünaamikale, kui konflikt pikeneb.” Seega võib kallim energia kiiresti suurendada nii kütuse- kui ka ettevõtluskulusid, tõugates seeläbi tagant ka suuremat inflatsiooni. „Kuigi inflatsioon on Eestis ja Euroopas viimastel kuudel langenud, võib Lähis-Ida konflikt seda trendi muuta,” nentis Citadele panga peaökonomist.
Nafta hinna kõikumistele on enim haavatavad logistika ja transpordi sektorid, tootmine, ehitus ning põllumajandus.