Kui veel 2024. aastal kaotasid Eesti inimesed erinevatele finantspetturite skeemidele 8,8 miljonit eurot, siis möödunud aastal see summa lausa kolmekordistus. Aastaga suutsid kriminaalid Eesti inimestelt kätte saada üle 29 miljoni euro. Sellest ligi 11,5 miljonit eurot läks erinevate pangapettuste arvele.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul peteti erinevate finantskelmuste liikidega aastal 2023 välja natuke üle 9,4 miljoni euro, 2024. aastal jäi see ligi 8,8 miljoni juurde. Möödunud aastal kasvas aga kriminaalide tegevus plahvatuslikult ning erinevate pettuseliikide peale kokku said nad saagiks 29 052 630 eurot.
Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko märkis, et selline hüpe ei tule mingist ühest suurest „superpettusest“, vaid sellest, et petturid ühendavad agressiivse psühholoogilise surve, järjest parema tehnilise teostuse ning ohvrite tagant kiirustamise. „Kelmid on õppinud väga täpselt ära, millal ja kuidas inimesi mõjutada. Kui lisada siia võltsitud numbrid, ekraanijagamise ja kaugjuhtimise rakendused ning eesti keelt puhtalt rääkivad petturid, siis muutub petuskeem paljude jaoks esmapilgul usutavaks,“ selgitas Tkatšenko.
PPA andmetel registreeriti 2025. aastal kokku 3685 kelmuskuritegu, mis tähendab keskmiselt üle kümne juhtumi päevas. Kõige suuremad kogukahjud registreeriti novembris (4 465 598 eurot) ja mais (4 121 550 eurot), kuid kelmused olid aasta lõikes ühtlaselt kõrgel tasemel.
Suurima üksiku osakaalu 2025. aasta kahjudest moodustasid pangakelmused: 860 juhtumiga peteti välja 11 473 532 eurot. Aasta varem oli pangakelmuste kahjusumma 2 333 813 eurot ja juhtumeid 387, mis tähendab, et kahjusumma kasvas ligi viis korda ning juhtumite arv enam kui kahekordistus. Tkatšenko sõnul näeb pank järjest enam skeeme, kus pettur esineb pangatöötajana, räägib ohvri kahtlastest tehingutest ja survestab tegema kiireid samme, et väidetavalt päästa ohvri veel alles jäänud raha. „Kui inimene pannakse tegutsema hirmu ja kiirustamise pealt, siis jäävad tähelepanuta detailid, mis muidu reedaksid pettuse. Näiteks ebaloogilised küsimused, kontrollimatu link või palve paigaldada rakendus, mida päriselt vaja ei ole,“ ütles ta.
Pangakelmuste kõrval olid ka investeerimiskelmused 2025. aastal endiselt väga suure kahjuga pettuseliik. Neid registreeriti 263 juhtumit ning hinnanguline kahju ulatus 6 317 641 euroni. Võrreldes 2024. aastaga vähenes küll juhtumite arv, kuid kogukahju kasvas märkimisväärselt, mis viitab suurematele summadele ühe ohvri kohta. „Investeerimiskelmustes mängitakse osavalt ahnusele ja usaldusele: lubatakse kiiret tootlust, suunatakse tegema ülekandeid või võetakse ohvrilt samm-sammult välja aina suuremaid summasid. Sageli lisandub ka surve võtta laenu või teha ülekandeid mitmes osas,“ kirjeldas Tkatšenko.
Lisaks panga- ja investeerimiskelmustele oli aga möödunud aastal hulgaliselt ka muid kelmuseliike: petulinkidega andmepüük, ostu-müügi ja pakiskeemid, identiteediga seotud kuritarvitused ning ettevõtete vastu suunatud arveskeemid. Tkatšenko rõhutas, et kuigi skeemid erinevad, on neil üks ühine nimetaja: ohvrilt püütakse võtta ära aeg, kaine mõistus ja võimalus kellegi teisega nõu pidada. „Kõige olulisem reegel on lihtne: ükski päris pangatöötaja ega ametnik ei küsi sinu PIN-koode, Smart-ID ega Mobiil-ID koode, ei palu neid saata ja ei sunni sind tegema ülekandeid. Kui sind tagant kiirustatakse, hoitakse liinil või palutakse hoida vestlus saladuses, on see suure tõenäosusega pettus,“ ütles ta.
Citadele soovitab väiksemagi kahtluse korral katkestada kohe kõne või vestlus, helistada tagasi panga ametlikul numbril ning rääkida olukord läbi lähedasega. „Petturid ei jää puhkama. Meie poolt tähendab see järjepidevat teavitust ja klientide kaitsmist, aga sama oluline on, et inimesed räägiksid nendest skeemidest oma peres ja kolleegidega,“ lisas Tkatšenko.