USA operatsioon Venezuelas kujunes selle aasta esimeseks oluliseks geopoliitiliseks vapustuseks. Selle tulemusel kasvas USA suurte naftaettevõtete aktsiate väärtus ning geopoliitilise ebakindluse tingimustes otsis osa investoreid nagu alati varjupaika, ostes kulda ja krüptovaluutasid. Naftaturg reageeris üldiselt ootamatult rahulikult – kütusehinnad mitte ei langenud, vaid isegi veidi tõusid ning sündmuste tegelikku mõju näeme ilmselt alles pikemas vaates, kirjutab Citadele panga peaökonomist Kārlis Purgailis.
Nafta hind maailmas tõuseb
Venezuelal on maailma suurimad ametlikult kinnitatud naftavarud, umbes 303 miljardit barrelit, mistõttu on ta formaalselt oluline tegija globaalsel naftaturul. Kuid finantsturgude senine reaktsioon tuletab meelde, et ainult reservide mahust ei piisa. Pärast võimuvahetust oodati naftahinna langust, sest sanktsioonide tühistamise järel ujutataks USA turu kiiresti üle Venezuela naftaga. Ent tegelikkus oli vastupidine: vahetult pärast USA operatsiooni tõusis nafta hind 1%. Peale seda väikest tõusu tuli kinnitus, et USA hakkab sektorit ja kõiki praeguseid tarnevooge kontrollima; seetõttu langes nafta maailmaturuhind möödunud teisipäeval paari dollari võrra ning stabiliseerus seejärel veidi üle 56 USA dollari barreli kohta.
Sellel tagasihoidlikul hinnareaktsioonil on kaks peamist põhjust. Esiteks on inflatsiooni arvestades globaalne naftahind praegu peaaegu viimase 20 aasta madalaim. Pakkumine on endiselt liigne, ent arvestades juba küllaltki madalat hinda on edasiseks languseks vähe alust. Pigem võib oodata hinnatõusu.
Teiseks, kuigi Venezuelal on tohutud naftavarud, on riigi naftataristu vananenud ja vajab märkimisväärseid investeeringuid, eriti raskenafta tootmiseks. Isegi kui USA ettevõtted sellega kaasa tulevad, jõuab Venezuela nafta globaalsetele turgudele alles mitme aasta pärast. Seetõttu ei muutu globaalse naftaturu olukord lähiajal oluliselt.
Mis ootab Eestit?
Tänu võrdlemisi odavale naftale maailmaturgudel püsivad kütusehinnad Eestis ja Baltikumis lähiajal suhteliselt madalad. Nafta hind on tõenäoliselt juba saavutanud oma alumisema punkti, mistõttu on sel aastal globaalse hinnariski kasvades Eestis keskmine kütusehind tõenäoliselt kõrgem kui mullu, eriti arvestades tulevast kütuseaktsiisi tõusu 1. maist. Lätis tõusis aktsiis juba 1. jaanuarist.
Euroala ja Eesti ei tunne tõenäoliselt märkimisväärset vahetut mõju Venezuela sündmustest. Meie piirkonnas määravad jaehindu peamiselt globaalsed naftahinnad, mis võivad püsida suhteliselt madalad, kui USA naftarafineerimistehased Mehhiko lahe piirkonnas investeerivad ning taastavad järk-järgult Venezuela naftataristut.
Suurim võitja on USA, kaotajad Hiina ja Venemaa
Pole juhus, et raskenafta moodustab ligikaudu 60% kogu USA naftaimpordist. Rasketnaftat kasutatakse diislikütuse ja lennukikütuse tootmiseks, seega annaks ligipääs Venezuela suurtele raskenafta varudele USA-le võimaluse tõhusamalt kontrollida kütusehindu siseturul ja ka konkurentsieelise teatud kütusetoodete eksporditurgudel.
Samas on suurimad kaotajad tõenäoliselt Hiina ja Venemaa. Venezuela on Hiina naftarafineerijatele oluline raskenafta tooraine tarnija, mistõttu sõltub nende voogude tulevik üha enam Pekingi suhetest USA administratsiooniga. Survet tunneb ka Venemaa – pikemas vaates tekitab USA suuremat konkurentsisurvet erinevatel energiakandjate eksporditurgudel, eriti diislikütuse ja lennukikütuse segmentides.
Geopoliitilised vapustused kahjustavad maailmamajandust
Tuleb mainida, et sellised sõjalised operatsioonid või ootamatud võimuvahetused suurendavad tavaliselt ebakindlust globaalses majanduses. Investorid ja ettevõtjad muutuvad sellistel hetkedel ettevaatlikumaks, tarbimine väheneb ning turgude kõikumine suureneb. Selline sõjaline tegevus halvendab üldiselt elanikkonna majandusmeeleolu.
Ebakindluses suunavad inimesed kapitali turvalisematesse varadesse, mida traditsiooniliselt peetakse kriisi ajal “varjupaigaks”, näiteks väärismetallidesse. On näha, et alates eelmisest esmaspäevast on kulla hinnad taas tõusnud. Samuti kasvab huvi alternatiivsete varade, näiteks krüptovaluutade vastu, kuigi nende reaktsioon on, nagu tavaks, kõikuvam. See kinnitab, et ebakindlus tekitab samaaegselt nii riske kui ka võimalusi neile, kes otsivad turvalisust või alternatiivset tootlust.