USA vahevalimiste tulemus vähendab küll Euroopa ja Balti riikide peamiselt julgeolekuga soetud riske, kuid kaks lähikuud võivad ikkagi tuua ebakindlust, leiab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Sellel teisipäeval toimunud vahevalimistel sai demokraatlik partei enamuse nii esindajatekojas kui ka senatis. Kolmapäeva hommikuks oli demokraatidel senatis ligikaudu 54 kohta 100-st ja esindajatekojas rohkem kui enamuseks vajalikud 218 kohta. See on viimase 20 aasta jooksul esimene kord, kui ametis olev president kaotab vahevalimistel korraga mõlemad kojad.
„Valimised käisid eelkõige elukalliduse üle. Tulemus peegeldab valijate rahulolematust kõrgete hindade, andmekeskuste tõttu kallinenud elektri, Iraani sõja ja kaubandussõdadega,“ ütles Izgorodinas.
Maksukärpeid ei tule, tollid aga jäävad
„Oluline on mõista, mida kongress suudab teha ja mida mitte. Kongressi käes on eelarve ja õigus valitsuse tegevust uurida, kuid presidendi veto ületamiseks on vaja kahe kolmandiku häälteenamust. Seega ootab Washingtoni ees pigem pidurdus ja patiseis kui suunamuutus,“ sõnas Izgorodinas.
Tema hinnangul uusi laenurahast kaetavaid maksukärpeid enam ei tule. Ka turud ootavad vähem uut laenamist ja USA võlakirjade tootlused on juba langenud. Samas kasvab oht, et föderaalvalitsuse töö seiskub, sest praegune rahastus lõpeb 11. detsembril. Seevastu tollimaksud jäävad tõenäoliselt alles. Kui ülemkohus tühistas veebruaris Trumpi erakorralised tollid, kehtestas Valge Maja need uuesti teiste kaubandusseaduste alusel, mis kongressi heakskiitu ei vaja. Osa Wall Streeti analüütikuid ennustab lähinädalatel koguni uute tollimaksude kehtestamist.
Iraani sõja rahastamist saab kongress piirata alles jaanuarist. Sõda on läinud USA-le maksma juba ligikaudu 47 miljardit dollarit. „Küsimärgi all on aga sellele eelnev aeg. President Trump on vihjanud, et võib pärast valimisi rünnakuid jätkata, ja see kergitaks juba praegu kasvavat naftahinda,“ ütles Izgorodinas. Valimistel oli sisuline teema ka elektri hind, mis on USA kodumajapidamistele alates 2024. aastast tõusnud ligi 10%, osalt andmekeskuste kasvava tarbimise tõttu. Oodata võib suuremat järelevalvet ja survet andmekeskustele, et need kataksid ise oma energiakulud.
„Välispoliitikas lubavad demokraadid Ukrainale kiiremat sõjalist abi ja kavatsevad hoolikamalt kontrollida plaane vähendada USA vägesid Euroopas. Presidendi vetoõigus piirab siiski seda, mida täpselt nad suudavad läbi suruda,“ nentis Izgorodinas.
Euroopa saab Washingtonis liitlasi, mitte vetoõigust
„Euroopa Liidule tõid vahevalimised häid uudiseid julgeoleku, aga mitte niivõrd kaubanduse vallas,“ ütles Izgorodinas. USA tollid enamikule ELi kaupadele jäävad umbes 10% tasemele, autodele, autoosadele ja ravimitele 15% tasemele. Ka ähvardus kehtestada ELi digimaksude pärast 25% tollid on endiselt laual. „Seega ei tasu Euroopa eksportijatel liialt leevendusele loota,“ lisas ökonomist.
Kaitsevaldkonna etteaimatavus muutub paremaks. Demokraatide kontrollitav kongress astub vastu survele NATO kohustusi vähendada ja toetab Ukrainat kindlamalt. „Sellegipoolest ei tohiks Euroopa vähendada püüdlusi vähem USAst sõltuda. Uus kongress töötab vaid kaks aastat ja 2028. aastal võib USA poliitika taas pöörde teha. NATO 5% kaitsekulude eesmärk on sama asjakohane kui enne,“ rõhutas Izgorodinas.
Euroopa ostab USAst palju diislikütust ja veeldatud maagaasi. Suvel kaalus Valge Maja diislikütuse ekspordikeeldu, mis oleks kergitanud kütusehindu Euroopas veelgi. Kuna keeldu toetanud põllumajandusosariikide vabariiklasi on kongressis nüüd vähem, paistab see risk väiksem, kuid lõplik otsus on endiselt presidendi teha.
Baltikum tunneb mõju kütusehindades
Kaubandusel USA suunas on vaid väike otsene mõju Balti majandustele. USAsse läheb umbes 2,5% Läti, 3% Eesti ja veidi alla 5% Leedu ekspordist. Eksport USAsse vähenes juba eelmisel aastal: Leedus ja Lätis ligikaudu 5% ning Eestis peaaegu viiendiku võrra. Seeläbi ei too valimistulemus kohalikele tootjatele ei leevendust ega uut kahju. Baltikumi väikeste ja avatud majanduste jaoks on kaudsed mõjud palju olulisemad.
Kõige tundlikumad on Balti riigid energiahindade suhtes. Kui USA laiendab Iraani konflikti enne uue kongressi ametisse astumist jaanuaris, tõusevad nafta ja diislikütuse hinnad. See kandub otse Balti riikide inflatsiooni ning tabab tugevamalt transporti, logistikat ja põllumajandust. Kui kongress suudab alates 2027. aastast sõda ohjeldada, väheneb ka risk Baltimaadele. „Kuigi USA tollimaksude otsene mõju meile on väike, jõuab kaudne mõju Eesti, Läti ja Leedu ettevõteteni peamiselt nende Saksamaa ja Põhjamaade klientide kaudu. See surve jääb vaatamata valimistulemusele alles.“
Julgeoleku vaates on valimistulemus Baltimaadele positiivne. Suvel jäid Leedu ja Eesti pärast USA vägede rotatsiooni lõppu ilma, et oleks määratud asendajad. „See, et kongress hakkab tähelepaneliku pöörama vägede vähendamise plaanidele Euroopas, parandab piirkonna julgeolekuväljavaateid. See on oluline sõnum ka investoritele ja mõjutab seda, kui riskantseks Balti varasid peetakse,“ märkis Izgorodinas.
Mõju avaldab ka vahetuskurss. Nõrgem dollar teeb impordi odavamaks ja aitab inflatsiooni ohjes hoida, kuid vähendab veidi Balti riikide ekspordi konkurentsivõimet väljaspool ELi.
„Euroopa ja Balti riikide jaoks vähendab valimistulemus pikaajalisi riske. Tõenäosus, et USA tõmbub järsult NATOst ja Ukraina toetamisest eemale ning et Washingtonis eelarvega vastutustundetult ümber käiakse, on väiksem. Vabakaubandust USAga see aga tagasi ei too. Samuti ei kao kuskile Euroopa vajadus USA-st vähem sõltuda,“ ütles Izgorodinas. „Otsustav aeg on enne uue kongressi ametivannet 3. jaanuaril. Seni on presidendil tollide ja Iraani küsimuses vabad käed. Balti ettevõtetel tasub kahel eesootaval kuul jälgida mitte USA tariife, vaid nafta ja diislikütuse hinda,“ lisas ta.