Järgi turvalisuspõhimõtteid

Avaldatud

Tuletame meelde, et eriolukorras tegutsevad petturid tavapärasest aktiivsemalt, kasutamaks ära keerulisi olusid. Olukorras, kus paljud ettevõtted on läinud üle kaugtööle ning alles kohanevad uue töökorralduse ja tehnoloogiliste vahendite kasutamisega kutsume sind üles tähelepanelikkusele ning tutvuma levinumate petuskeemide ja turvanõuannetega oma raha, andmete ja vara kaitseks.

Petuskeemide äratundmine

Petukirjade eesmärk on petta ohvritelt välja isikuandmeid või raha. Kõige levinumad pettused on investeerimispettus, mille puhul veendakse inimest erakordsesse võimalusse investeerima, ning andmepüük, mille puhul kasutatakse eri meetodeid, et inimesed sisestaksid petulehtedel oma internetipanga või maksekaardi andmeid.

„Siiani on kõik investeerimispettuse juhtumid järginud mustrit, kus klientidega võetakse telefoni teel ühendust ning pakutakse „erakordset“ võimalust investeerida ja raha teenida. Helistaja räägib tavaliselt ainult vene keeles. Telefoninumbrid, millele helistatakse, valitakse juhuslikult või võetakse ebaseaduslikult hangitud andmebaasist. Nende pettuste ohvriks langevad tavaliselt vanemad inimesed ja on olnud juhtumeid, kus kliendid on üritanud investeerimiseks isegi pangalaenu saada.

Teise levinud meetodi puhul sisestab klient petulehel oma isikuandmed, mida petturid saavad hiljem kasutada ostude tegemiseks, kliendi pangakontolt raha ülekandmiseks jne. Selleks kasutatakse kõige sagedamini võltspoode või linke päris e-poodidele, tekstsõnumeid ja e-kirju, milles esinetakse panga nime all ning palutakse inimestel klõpsata lingile, et vaadata sõnumit, kontrollida sissetulevat makset või muuta oma PIN-koode ja sisselogimisandmeid. Petturid on väga loovad ning iga päev ilmub mõni uus viis klientide isikuandmete varastamiseks,“ räägib K. Briška.

Muud võimalikud petuskeemid COVID-19 kriisi ajal

Olge ettevaatlik petusõnumite või WhatsAppi sõnumitega, mis sisaldavad linke, kus teil palutakse sisestada pangaandmed, et saada teavet tasuta COVID-19 testide või hättasattunutele pakutava riigitoetuse kohta. Lätis on juba valeteavet WhatsAppi kaudu levitatud. Nendel juhtudel ei üritatud andmeid varastada, kuid me eeldame, et sellist liiki sõnumid ilmuvad peagi.

Teistes riikides on olnud juhtumeid, kus inimestele saadetakse petukirju ja teabematerjale, milles pakutakse uusimat teavet viiruse leviku kohta. Need kirjad sisaldavad aga arvutiviiruseid või neis palutakse kasutajatel sisestada juurdepääsu saamiseks isikuandmeid. Seda võidakse teha ka viiruse kohta jooksvat teavet pakkuvate mobiiliäppide kaudu, mis lukustavad pärast allalaadimist teie seadme ning küsivad selle avamise eest raha.

Üks petuskeem, mida me tihti kohtame ja mida võidakse praegusel ajal kasutada, on seotud olukorraga, kus võimalik ohver vastab laenupakkumisele või annab ise teada, et soovib laenu. Seejärel veenavad petturid ohvrit oma sisselogimisandmeid edastama või pangakontot avama. Näiteks võivad nad ohvrile öelda, et internetipanga teavet on vaja krediidiajaloo kontrollimiseks või erisäästukontode portaalide aruannetele juurdepääsu saamiseks. Seejärel võtavad petturid ohvri nimel kiirlaene, mis makstakse välja teistele kontodele.

Turvalisuspõhimõtted

Et kaitsta end petturite eest, tuleb internetis ostlemise ja muude finantstehingute tegemisel küsida endalt üksjagu küsimusi.

  • Internetis ostlemise või internetipanga kasutamise korral tuleb veenduda aadressiribal oleva veebiaadressi õigsuses. Petturid loovad tihti veebilehti, mis on internetipanga omaga peaaegu identsed, kuid mille aadress erineb õigest aadressist, näiteks online.citadele.lv.
  • Kui saate mõnelt teenuseosutajalt tekstsõnumi või e-kirja, veenduge, et lingid oleksid usaldusväärsed, ning ärge avage kunagi linki, kui kahtlete sõnumi autentsuses. Soovitame kontrollida teabe õigsust teenuseosutaja veebilehel või helistades nende veebilehel olevale infotelefonile. Pidage meeles, et pank ei saada teile kunagi tekstsõnumeid ega e-kirju palvega sisestada oma isikuandmed.
  • Kontrollige, kas e-poe on loonud petturid. Üks levinumaid petuskeeme on luua e-poe veebileht ja pakkuda tooteid väga odavate hindadega. Kontrollige alati, kas e-pood on päriselt olemas. Seda saab teha mitmel viisil: otsides veebiarvustusi, kontrollides ettevõtte registrikoodi, hinnates kriitiliselt ettevõtte kohta esitatud teavet jne.
  • Kasutage mobiiliäppi. Esiteks lülitage sisse kõikide kaarditehingute teavitused, mis kuvatakse kohe ekraanil ja mis võimaldavad teil maksetel silma peal hoida. Teiseks märkige ära kohad, kus kaarti kasutada võib (Citadele äpis saab valida, kas maksed on lubatud Baltikumis, Euroopas või terves maailmas). Kolmandaks soovitame teil lülitada internetimaksed välja, kui neid vaja pole. Samuti võite oma kaardi ja sularaha väljamaksed ajutiselt blokeerida, kui kahtlustate, et petturid on teie kaarti kasutanud, või kui te ei ole mõnda makset ise algatanud.

Uudised

Uudised