Citadele panga värske küsitlus näitab, et 39% Eesti elanikest tunneks piinlikkust või häbi tunnistada, kui nad oleksid langenud finantspettuse ohvriks. Läti ja Leedu inimesed tunneksid häbi vähem.
Lätis tunneks piinlikkust 32% ja Leedus 24% vastanutest. Üldse häbi ei tunneks 38% eestlastest (Lätis 44%, Leedus 54%) ning 23% ei osanud küsimusele vastata. „See, et ligi kaks viiendikku inimesi tunneksid häbi pettuse ohvriks langemist tunnistada, on murettekitav,“ kommenteeris Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. „Häbitunne võib takistada abi otsimist ja juhtumi kiiret lahendamist. Samal ajal saavad kelmid edasi tegutseda ning rohkemad inimesed langevad pettuse ohvriks ja kaotavad raha. Petturite skeemid muutuvad järjest kavalamaks ning isegi teadlik inimene võib nende lõksu langeda.“
Kui satutaks finantspettuse ohvriks, oleks 33% eestlastest valmis oma kogemust ka avalikult jagama – näiteks sotsiaalmeedias või huvirühmades. 34% räägiks juhtunust vaid lähedastele sõpradele või perele, 17% jagaks infot üksnes anonüümselt. 15% poleks kindlad, kas ja kuidas nad seda teeksid, ning 1% ei ütleks oma kogemusest mitte kellelegi.
„Avalik jagamine võib aidata teisi sarnaseid juhtumeid vältida, kuid mõistetav on ka soov hoida oma kogemus privaatsena,“ märkis Tkatšenko. „Oluline on vähemalt oma pangale ja politseile teada anda – nii saab kahju piirata ja aidata vältida, et sama skeem tabab valusalt teisigi.“
Eesti inimesed tunnevad oma vastutust rohkem kui lõunanaabrid
Citadele küsitlus näitas lisaks, et 78% Eesti inimestest peab pettuse ohvriks langemisel vastutajaks eelkõige iseennast – see on kõrgem kui Lätis (67%) ja Leedus (67%). Enamik pöörduks esmalt oma panga (85%) ja politsei (82%) poole, kuid 4% ei tea, mida nad sellises olukorras teeksid.
„Need, kes ei oska kahtluse korral käituda, on petturite jaoks kõige haavatavam sihtmärk. Just seetõttu tuleb avalikkuses järjepidevalt selgitada, millised sammud tuleb pettusekahtluse korral kohe astuda,“ rõhutas Tkatšenko. „Häbi ei tohi olla see põhjus, miks abi ei küsita. Iga viivitus võib tähendada suuremat rahalist kahju, seega tasub tegutseda kohe.“
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti elanikud eelmisel aastal erinevate finantskelmuste tõttu kokku 8,8 miljonit eurot. Ainuüksi selle aasta esimese kuue kuuga on aga raha välja petetud juba ligi 7,6 miljonit eurot.
Kuidas käituda, kui kahtlustad pettust?
Citadele tuletab meelde mõned kuldreeglid finantspettuste vältimiseks:
- ära kunagi jaga oma isiklikke ega pangandusega seotud andmeid e-kirja, sõnumi või telefoni teel, isegi kui helistaja väidab end olevat pangatöötaja;
- kui kahtled, lõpeta kõne ja helista ise panka tagasi;
- kontrolli alati veebiaadressi enne makse- või isikuandmete sisestamist;
- ära klõpsa linkidel, mille päritolus sa kindel ei ole;
- kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see nii ongi.