Poole aastaga kaotasid Eesti, Läti ja Leedu elanikud finantspetturitele kokku üle 20 miljoni euro, selgub ametlikest statistikatest. Suurimad kaotused registreeriti Eestis, kuid skeemide sarnasus näitab, et petturid tegutsevad ülepiiriliselt ja kohandavad oma võtteid kohalike olude järgi.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti elanikud petturitele jaanuarist juunini 9,5 miljonit eurot, mis on rohkem kui kogu 2024. aasta jooksul (8,8 mln eurot). Suurimad kahjud tulid pangakelmustest, kus petturid kasutavad mitmeastmelist lähenemist: esmalt helistatakse näiteks mobiilioperaatorina, seejärel riigiasutuse nimel ja lõpuks pangana, et ohvrit veenda PIN-koode sisestama või raha „turvalisele kontole“ kandma. Kuue kuuga ulatus pangakelmuste kahjusumma Eestis 4,5 miljoni euroni.
Investeerimiskelmusi registreeriti samal ajal 132 juhtumit kogukahjuga 2,3 mln eurot, kus ohvreid meelitati võltsplatvormidele või raha „tagastusskeemidega“.
Pakikelmusi oli 131 juhtumit kogukahjuga 408 430 eurot. Kelmid püüdsid inimeste raha petulinkidega tuues enamasti ettekäändeks kulleriteenuste või tollimaksu tasumise.
Lisaks registreeriti suuri üksikjuhtumeid, sealhulgas üks BEC-skeem (võltsarve ettevõttele) kahjuga 1,78 mln eurot, liiklusõnnetuse ettekäändel raha nõudmisi (285 400 eurot) ja mitmeid olukordi, kus võõraid isikuandmeid kasutati kiirlaenude või järelmaksude võtmiseks.
Läti – telefonipettused on endiselt peamised
Läti Finantssektori Assotsiatsiooni andmetel kaotasid Läti nelja suurima panga kliendid poolaastaga 5,36 mln eurot. Suurimad kahjud tulid telefonipettustest (2,92 mln eurot) ja investeerimiskelmustest (1,99 mln eurot).
Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko selgitas, et Lätis on praegu eriti levinud nn „šokikõned“, kus petturid esinevad ohvri lähedasena, kes on mingis hädaolukorras või sattunud õnnetusse. Juunis üksi kaotati selliste skeemide tõttu üle 880 000 euro.
Leedu – telefoni teel suurim kahju juhtumi kohta
Leedu rahapesu tõkestamise tippkeskuse andmetel kaotasid elanikud ja ettevõtted 2025. aasta esimeses kvartalis 4 miljonit eurot. Kui teise kvartali kahjud on sarnased ning poole aasta summa ulatub ligi 8 miljoni euroni.
Leedus on kõige suurem keskmine kahju on telefonipettustel – 6500 eurot juhtumi kohta. Kuulutuste portaalides levivad laialt ka investeerimiskelmused ja ettemaksuskeemid. Võrreldes Eesti ja Lätiga rünnatakse Leedus eriti aktiivselt ettevõtteid, näiteks e-posti ülevõtu ja „võltsjuhi“ (saadetakse kirju ja sõnumeid mängides ettevõtte juhti) skeemidega.
Tkatšenko märkis, et üldjoontes kasutatakse kõigis kolmes riigis sarnaseid võtteid – kohaliku keele ja ametiasutuste nime kuritarvitamist, kiireloomulisuse loomist ja ohvri psühholoogilist mõjutamist. “On ka selliseid pettureid, kes tegutsevad mitmetes riikides korraga. Neid on raskem tabada, kuna and tegutsevad tihtipeale hoopis mõnes kolmandas riigis ning oma asukohta osatakse hästi peita. Petturitel on tänu tehisintellekti arengule lihtsam rahvusvaheliselt tegutseda, sest see aitab neil lihtsamini kohalikus keeles tekste ette valmistada ning seejuures kohalike eripäradega arvestada.”
„Balti riikide kogemus näitab, et keegi pole petturite eest täielikult kaitstud. Mida varem pettuse kahtlusest politseile ja pangale teada anda, seda suurem on võimalus kahju piirata ja teisi hoiatada,“ lisas Tkatšenko.