Kui enamasti eeldatakse, et petturid tegutsevad sellistes sotsiaalmeediakanalites nagu Facebook ja Instagram, siis annab ka LinkedIn hea pinnase inimeste isiklike andmete püüdmiseks. Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juhi Viktor Tkatšenko sõnul tasub ettevaatlik olla just tööle kandideerides.
“Tihtipeale peetakse petturite seas levinud kanaliteks lisaks kõnedele ja SMS-idele näiteks Facebooki, Instagrami, Whatsappi. Tegelikult on petturid aktiivsed ka LinkedInis,” ütles Tkatšenko. Petturid võivad LinkedInis etendada nii inimesi kui ka organisatsioone. “Professionaalne keskkond ja usaldus sotsiaalmeedia platvormi vastu aitavad petturitel Linkedinis tegutseda. Inimesed ei pruugi olla nii valvsad kui näiteks telefonivestlustes ning teistes sotsiaalmeediakanalites,” nentis Tkatšenko.
Tööpakkumiste ja investeerimispettused
LinkedInis levivad pettused ei erine oma vormi ja sisu poolest palju neist, mida võib kohata teistes sotsiaalmeediakanalites. Samuti kehtivad LinkedInis sarnased ettevaatusabinõud.
Näiteks võib leida platvormilt tööpakkumisi, kus lihtsa kaugtöö eest pakutakse ootamatult head palka, samuti levitatakse platvormi kaudu infot investeerimisvõimaluste kohta, mille eesmärk on samuti lihtsalt inimestelt raha kätte saamine. Politsei ja Piirivalveameti andmetel peteti maikuus investeerimiskelmustega inimestelt välja 782 645 eurot. „Võltsitud tööpakkumised on kõige enamlevinud pettuste vorm LinkedInis. Selliste tööpakkumiste eesmärk on tegelikult saada kätte inimese isiklikku infot ja raha,” ütles Tkatšenko. „Mõne sellise pakkumise taga on isegi reaalne töökoht, aga selle sisuks on kellegi teise nimel raha edasi kandmine ehk rahamuulaks olemine. Rahapesuskeemides osalemine on aga kriminaalselt karistatav. Paraku on Eestis just mitmed noored selle tõttu karistada saanud.“
Võltsitud tööpakkumise ära tundmiseks tasub kontrollida väidetavat tööandjat ning mõelda, kas see, mida küsitakse või pakutakse, on realistlik. “Kui tööandja profiilil on vähe postitusi ja jälgijaid, siis see võib olla ohumärk. Kui pakkumine on liiga hea, et tõsi olla, siis tõenäoliselt see nii ongi,” ütles Tkatšenko. Samuti peaks häirekellad käima panema see, kui tööle kandideerimise protsessis küsitakse väga varakult isiklikku infot, näiteks pangateavet või isikukoodi. “Petturid proovivad jätta muljet nagu oleks vaja tegutseda kohe, muidu võib hea võimalus käest libiseda,” lisas Tkatšenko.
Kui kahtlustad, et oled LinkedInis sattunud pettuse ohvriks, siis informeeri sellest politseid. Kui jagasid petturitele ka enda pangaandmeid, siis võta viivitamatult ühendust enda panga klienditoega.
Lihtne meelespea kahtlaste töökuulutuste avastamiseks:
- Vaata tööandja ametlikku veebilehte ja võrdle infot LinkedIni profiiliga.
- Kontrolli, kas tööandja e-maili aadress vastab ettevõtte domeenile (nt mitte @gmail.com).
- Kahtlase sisu korral kasuta Google’i otsingut (nt "ettevõtte nimi + scam" või "ettevõte nime + fraud").
- Ära kunagi maksa tööle kandideerimise eest ega anna oma pangakonto paroole ega PIN-koode.