Eesti majandustsükkel on tasapisi tugevnemas. Samas seda peamiselt vedava töötleva tööstuse optimism on vahepeal juba vaibunud ning sisenõudlus on samuti endiselt ebakindel, analüüsib Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas. Pank prognoosib Eesti SKT kasvu sel aastal 1,5% ja 2026. aastal 2,3%.
2025. aasta teises kvartalis kasvas Eesti reaalne SKT aastataguse perioodiga võrreldes 0,5% – see oli esimene kord alates 2022. aasta esimesest kvartalist. See tähendab, et viimased kolm aastat on Eesti SKT kas stagneerunud või langenud.
Väikest paranemist näitav Eesti majandus toetub selleks endiselt eeskätt töötlevale tööstusele. Tööstustoodangu aastane kasv on alates käesoleva aasta algusest püsinud igas kuus positiivne, mis peegeldab, et ettevõtted suudavad keerulises keskkonnas siiski tootmist suurendada. Suurimat panust annavad toiduainete tootmine, arvutite ja elektroonikatoodete tööstus, ehitusmaterjalide tootmine ning puidutööstus. See viitab, et tootmine on kasvanud nii ekspordile kui ka siseturule suunatud sektorites.
Samas on näha, et tööstus ei suutnud esialgset hoogu hoida. Augustis kasvas tööstustoodangu maht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõigest 2,5%. See oli 2025. aasta aeglaseim kasvutempo. Seda võib seletada nii ajutiste teguritega, nagu EL-i kaupade ennetava USA-sse eksportimise lõppemine pärast uue tariifirežiimi jõustumist 1. augustil. Teiselt poolt kajastub Eesti tööstuses Euroopa majanduse laiem nõrkus, sest ligikaudu 65% tööstussektori toodangust läheb ekspordiks ning partnerite raskused kanduvad vältimatult üle siia.
Sisenõudlus on samuti endiselt ebakindel. 2025. aasta augustis oli jaemüügi aastane kasv kõigest 0,7%, mis osutus viimase kuue kuu kõige tagasihoidlikumaks tulemuseks. Sama periood kattus käibemaksumäära tõusuga 24 protsendini alates 1. juulist, mis on mõjutanud tarbijate ostukäitumist. Eriti tugeva hoobi on saanud toiduainete jaemüük, mis langes augustis 4,5% võrreldes 2024. aasta sama kuuga. See oli suurim kukkumine viimase kahe aasta jooksul. Mitte-toidukaupade jaemüük jätkab taastumist, kuid seegi aeglustus augustis. Eesti jaekaubanduse jätkuv nõrkus on osaliselt ajutine ja tingitud ennetavate ostude lõppemisest seoses käibemaksu tõusuga, kuid jaekaubanduse üldpilt peegeldab nõrka majandustsüklit ja tarbijate habrast ostujõudu.
Kasvav laenude maht annab optimismi
Positiivse poole pealt saab viimaste laenuandmete põhjal välja tuua, et nii uute ärilaenude kui ka uute eluasemelaenude maht püsib kasvutrendis. Esimene neist näitab, et Eesti ettevõtted on üha kindlamad majandustsükli taastumises. Teine näitaja viitab aga sellele, et madalamad intressimäärad kanduvad üha enam üle ka Eesti kinnisvaraturule ning majapidamised on taas valmis tegema pikaajalisi otsuseid.
Citadele prognoosib, et kokkuvõttes kasvab Eesti SKT sel aastal 1,5% ja 2026. aastal 2,3%. Piltlikult öeldes tuleb Eesti majandus 2025. aastal langusest välja, kuid üldine majandustsükkel jääb nõrgaks. Majanduskasvu kiirenemist võib realistlikumalt oodata 2026. aastal, kui väliskeskkond stabiliseerub, intressimäärade langus jõuab täies mahus nii ettevõtete kui majapidamisteni ning tarbijate kindlustunne kosub.