USA president Donald Trump lükkas 9. juulil jõustuma pidanud tollitariifid Euroopa Liidu suunal edasi 1. augustini. Segadust on palju: pole teada, kas kõrgemad tollimaksud tulevad; kas EL-ile jääb kehtima 10-protsendiline baastariif või saab teoks Trumpi ähvardus 50-protsendilisest tollimaksust.. Kas lähenevad muutused kujutavad endast tõelist ohtu ka Balti riikide tööstusele, arutleb Citadele panga juht Rūta Ežerskienė.
Tariifitundlike ettevõtete optimism – kõrgeim 7 kuu jooksul
Citadele panga loodud tariifitundlike sektorite (nt keemia-, farmaatsia-, plasti- ja kummitööstus, metallid, elektroonika, masinad ja seadmed, sõidukitootmine) ootuste indeks näitab, et mais jäi euroala nende sektorite ettevõtete optimismi tase aprilliga võrreldes samaks, kuid oli siiski viimase seitsme kuu jooksul kõrgeim.
See viitab, et USA vastutariifide pausi tõttu jätkavad euroala ettevõtted niinimetatud „ennetavat“ eksporti USA-sse, kogutakse laovarusid. See võimaldab müüa kaupa USA turul ilma hindu tõstmata ka siis, kui USA administratsioon peaks siiski otsustama ELi imporditariife tõsta.
Lisaks ei näita uusimad Saksamaa tootjate küsitlused tööstussektori olukorra halvenemist, vaid vastupidi: Saksamaa ettevõtete ootused on kõrgeimad enam kui aasta jooksul.
Seega on USA tariifipoliitika seni avaldanud euroala tööstusele, sealhulgas kõige haavatavamatele sektoritele, pigem ootustele vastupidist mõju. Siiski võib optimismi kõrget taset selgitada just ajutine ekspordi kasv. Kui USA ettevõtete laod on täis, võib eksport järsult väheneda.
Balti regiooni kontrastid: Leedus on meeleolu süngeim
Tariifitundlike sektorite olukord Balti riikides on erinev – Leedus on optimism märgatavalt langenud, samas kui Lätis ja Eestis on optimism kasvanud. Mais oli kogu Balti regiooni tariifitundlike sektorite optimismi tase kõrgeim viimase kahe aasta jooksul – seda vedasid eelkõige Eesti ja Läti.
Eestis oli optimism kõrgeim 2,5 aasta jooksul, Lätis aga kahe aasta kõrgeim. Samal ajal oli Leedu optimism aga viimase 5 aasta madalaim. Sealjuures on lisaks üldisele optimismi langusele tõusnud Leedu ettevõtete seas ka pessimism tuleviku suhtes.
Kuna Leedu tootjad on tihedalt seotud ELi väärtusahelatega, võib Leedu tööstussektori pessimistlik meeleolu viidata sellele, et Saksamaa ja Skandinaavia tootjad on praeguseks oma USA laod täitnud ning hakkavad vähendama tellimusi Leedu tarnijatelt. Näiteks kasvab pessimistlikkus kiiresti plasti- ja kummitööstuses, kuid langus on märgatav ka keemia-, farmaatsia-, metalli- ja elektroonikatööstuses.
Erinevusi kolme Balti riigi vahel selgitavad kolm peamist põhjust: tööstuse osakaal SKP-s, erinev majandustsükli faas ja Leedu erinev tootjate roll väärtusahelas.
Tööstuse osakaal SKP-s. Eurostati andmetel moodustas tööstus 2024. aastal 18% Leedu SKP-st – see on ELis viies koht ning napilt väiksem kui Saksamaal (20%). Lätis ja Eestis oli see osakaal vastavalt 10% ja 12%. Leedu tööstus on märkimisväärselt arenenum, mis muudab selle tariifide suhtes tundlikumaks.
Erinev majandustsükli faas. Leedu majandustsükkel on olnud pikka aega tõusutrendis, samas kui Eesti majandus oli 2023.–2024. aastal languses. Viimastel kuudel on näha ka Eesti majanduses elavnemise märke, mistõttu kasvavad ettevõtete ootused, sealhulgas ka tariifitundlikes sektorites.
Leedu tootjate roll väärtusahelas. Leedu ettevõtted tarnivad komponente Saksamaa ja Skandinaavia tööstustele ning tunnevad nii majandustsükli tõuse kui langusi esimesena. Kui ootused paranevad, tähendab see suuremaid tellimusi; halvenemise korral aga vähenevad tellimused kiiresti.
Euroala ja Balti riikide ettevõtted on seni suutnud USA võimalike tariifide mõju edukalt leevendada, suurendades ekspordi mahtu ja kogudes laovarusid. Lõputult see muidugi kesta ei saa. Otsustavad päevad tariifide osas on peagi käes, kuigi ebakindlus võib vabalt ka edasi kesta, kuna Valge Maja on kinnitanud, et Trump on jätnud endale võimaluse kohe kukkuvat tähtaega veelgi pikendada.