Kui aasta tagasi oli müüdud uutest sõiduautodest hübriidide osakaal 47 protsenti, siis nüüdseks on see ligi kaks kolmandikku ehk 63 protsenti. Citadele panga küsitlusest selgub aga, et auto valimise kriteeriumite järgi on keskkonnasõbralikkus Eesti inimestele lausa viimasel kohal. Eelkõige valitakse hübriidauto selle säästlikkuse ja madalate ülalpidamiskulude pärast.
Euroopa Liidus on uute autode turg sel aastal kasvutrendis ning elektri- ja hübriidautode osakaal üha suureneb. Eestis on automüük pärast automaksu kehtestamist endiselt madalseisus, kuid olulise muutusena on sel aastal hüppeliselt tõusnud hübriidautode osakaal. „Lisaks automaksule on selgeks mõjutajaks kaua languses olnud majandus ja madal tarbijakindlus. Ehk keskkonnasäästlikkuse asemel on eelkõige inimeste valikuid hübriidautode poole mõjutamas rahalised aspektid. Seda näitab selgelt ka meie viimane küsitlus,“ kommenteeris Citadele Leasingu juht Rainer Moppel.
Citadele küsitluse järgi nimetas Eestis 26 protsenti vastajatest auto valikul olulisemaks kriteeriumiks ohutuse ja töökindluse. Peaaegu sama tähtsaks peeti kütusesäästlikkust, mille tõi olulisena välja 25 protsenti vastanutest, ning madalaid ülalpidamiskulusid, mida mainis 23 protsenti autoomanikest. Viiendik vastanutest pidas oluliseks ka disaini ja mugavust ning 22 protsenti hindas enim hinda või soodsat liisingupakkumist. Oma auto valimisel pidas keskkonnasõbralikku lahendust olulisimaks kriteeriumiks üksnes neli protsenti vastanutest. Sellest isegi tähtsamaks peetakse brändi (10 protsenti).
„Lisaks turvalisusele on selgelt eesotsas kriteeriumid, mis aitavad raha kokku hoida. Pärast automaksu kehtestamist vaatab Eesti autoostja väga rangelt, mida auto talle igakuiselt maksma läheb, nii kütusekulude, hoolduse kui ka liisingumakse mõttes. Turvalisus ja töökindlus on samuti selged miinimumnõuded, kuid bränd ja keskkond tulevad alles seejärel,” kommenteeris Rainer Moppel. „Praeguses majanduskeskkonnas on inimestel vähem valmisolekut võtta suuri riske ning autoost on pigem ratsionaalne kui impulsiivne otsus.”
Citadele uuring toob esile ka selle, et märkimisväärsel osal inimestest ei ole üldse isiklikku autot: Eestis 20, Lätis 26 ja Leedus 17 protsenti vastanutest. „See kinnitab trendi, et osa inimesi lükkab autoostu edasi või valib isikliku auto asemel mõne muu lahenduse,” lisas Moppel.
Euroopa Liidus kasvas uute sõiduautode müük oktoobris 5,8 protsenti, Eesti turg on aga endiselt languses. Novembri seisuga on siin müüdud ligi poole võrra vähem uusi sõidukeid kui eelmisel aastal. „Automaksu ümber toimunu on pannud paljud ostu edasi lükkama, kuid pikemas plaanis ei saa autoparki lõputult uuendamata jätta. See pole turvaline, rahakoti- ega keskkonnasõbralik. Seepärast on eriti tähtis, et inimesed teadvustaksid kõiki püsikulusid ning valiksid auto, mis sobib nende tegelike sõiduvajadustega,” rõhutas Moppel.
Citadele küsitlus viidi läbi oktoobris koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.