Citadele panga värske ostubaromeetri järgi on Eesti tarbijate ootused nii palgakasvu kui ka oma finantsseisu osas liikunud viimase paari aasta kõige positiivsemale tasemele. Esimest korda sel aastal usub rohkem inimesi oma palga kasvamist kui palga langemist. Üldisema rahalise olukorra osas nii optimistlikud ei olda.
Citadele ostubaromeetri uuringus uskus 12 protsenti Eesti inimestest, et järgmise kolme kuu jooksul nende töötasu kasvab, kuus protsenti kardab palga vähenemist. Suurim osa ehk 55 protsenti eeldab, et palk jääb samaks. „Citadele viib ostubaromeetri uuringut läbi iga kolme kuu järel ja see on esimest korda sel aastal, kui palga kasvamisse uskujaid on rohkem kui neid, kes arvavad, et pigem nende töötasu langeb,” selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.
Ta lausus, et palgakasvu ootuste paranemine on otseses seoses majanduse parema käekäiguga. „Kui ettevõtetel läheb paremini, julgetakse rohkem investeerida ja palku tõsta. See näitab, et tööandjate kindlustunne on taastumas ning ootused tööturu suhtes on muutumas stabiilsemaks,“ sõnas Rebane.
Eesti inimeste rahalise olukorra väljavaadete osas on pilt siiski jätkuvalt ettevaatlik, kuid samuti oluliselt parem kui aasta alguses. Kokku 15 protsenti Eesti inimestest usub, et nende majanduslik olukord paraneb järgneva kolme kuu jooksul. Samas arvab 34 protsenti, et seis halveneb (25 protsenti veidi ja 9 protsenti märkimisväärselt). Ligi 39 protsendi hinnangul jääb olukord muutumatuks. See tähendab, et kuigi positiivsed vastused jäävad veel negatiivsetele alla, on rahalise olukorra hinnangute bilanss (-19 protsendipunkti) 2025. aasta parimal tasemel.
„Näeme, et iga kvartaliga on kasvanud nende inimeste osakaal, kes ootavad oma finantsseisu paranemist ning vähenenud nende hulk, kes kardavad halvenemist. Kuigi Eesti tarbijate hinnang oma rahalisele olukorrale on jätkuvalt pigem ettevaatlik, on 2025. aasta neljanda kvartali näitajad selgelt kõige paremad kogu aasta jooksul. Majanduse taastumine peegeldub samm-sammult inimeste igapäevaelus,“ märkis Rebane.
Balti riikide võrdluses paistab Eesti endiselt silma pigem pessimistlikuma vaatega, kuid vahed naabritega on vähenenud. Lätis usub 14 protsenti vastanutest, et nende palk kasvab lähikuudel, ning 6 protsenti kardab palga langust; Leedus ootab töötasu kasvu juba 21 protsenti ning vähenemist 7 protsenti. Rahalise olukorra paranemist prognoosib Lätis kokku 18 protsenti ning halvenemist 25 protsenti vastanutest, Leedus on vastavad näitajad 23 ja 18 protsenti.
„Eesti majandus on viimastel aastatel naabritest maha jäänud ning just see on hoidnud ka tarbijate meeleolu pikalt negatiivsel poolel. Nüüd näeme aga, et makromajanduslik pööre ehk inflatsiooni taandumine, intressimäärade stabiliseerumine ja ekspordi vaikselt paranev väljavaade hakkab jõudma inimeste ootustesse,” selgitas Rebane. “See ei tähenda, et raskused oleksid möödas, kuid trend on viimaks paremuse poole ja see on juba väga oluline. Kui inimesed julgevad rohkem tarbida ja oma kontodel seisvat raha majandusringlusesse panna, siis see edendab juba ise oluliselt kogu riigi majandust.”
Varasemates ostubaromeetri küsitlustes olid Eesti tarbijad selgelt pessimistlikumad: suve lõpus ootas oma rahalise olukorra halvenemist ligi pool Eesti inimestest ning Eesti oli Balti riikidest selgelt kõige murelikum nii finantsväljavaadete kui ka palgakasvu ootuste osas.
Citadele pank uurib ostubaromeetriga igas kvartalis Balti riikide inimestelt, milliseks hindavad nad oma rahalist väljavaadet lähitulevikus. Küsitlus viidi läbi koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.