Citadele panga värske küsitlus näitab, et osaline kaugtöö on küll muutnud paljude auto kasutamise harjumusi, kuid isiklikust autost ei ole Eesti, Läti ega Leedu elanikud massiliselt loobunud. Eestis kokku neli protsenti tõdeb, et on kaugtöö mõjul oma auto maha müünud.
Eestis ütles 41 protsenti vastanutest, et neil on alati olnud oma auto ja nad vajavad seda igapäevaselt. Lätis on sama näitaja 38 ja Leedus 44 protsenti. Umbes kümnendik Balti elanikest kasutab autot varasemast harvem, kuid hoiab seda mugavuse mõttes ikkagi alles ning kokku neli protsenti on viimase 3-4 aasta jooksul kaugtöö tõttu isiklikust autost loobunud ja kasutab nüüd ühistransporti, rendiautot või mõnda muud liikumisviisi.
Citadele Leasingu juhi Rainer Moppeli sõnul kinnitab uuring, et auto roll töö- ja eraelu korraldamisel on jätkuvalt väga suur ka pärast pandeemiaperioodi ja kaugtöö laiemat levikut. „Paljudel on töökorraldus küllpaindlikum, kuid muus igapäevaelus ei saada ilma autota hakkama või ei taheta selleks vajalikke samme ette võtta. Eriti väljaspool suuremaid linnu annab oma auto endiselt paindlikkust lapsi kooli ja trenni viia, käia poes ja jõuda sealjuures õigel ajal tööle,“ kommenteeris Moppel.
Väiksema osa, kuid siiski märkimisväärse grupi moodustab see seltskond, kes on oma harjumusi mingil määral muutnud. Lisaks neljale protsendile, kes on autost loobunud, ütles Eestis 12 protsenti vastanutest, et nad kasutavad autot osalise kaugtöö tõttu harvem, kuid on selle alles hoidnud eelkõige mugavuse ja puhkepäevade tarbeks.
„See on üsna selge signaal, et väikese osa inimeste jaoks on töö- ja liikumisharjumused muutunud nii palju, et isiklikku autot ei ole enam mõistlik üleval pidada. Enamikule jääb auto siiski vajalikuks liikumisvahendiks või vähemalt oluliseks turvatundega seotud n-ö mugavuskaubaks. Kasvõi selleks, et nädalavahetusel linnast välja sõita,“ ütles Moppel.
Uuringu järgi on arvestatav hulk ka neid inimesi, keda kaugtöö trend üldse ei puuduta. Eestis vastas 17 protsenti, Lätis 23 protsenti ja Leedus 20 protsenti, et nad töötavad kohapeal ning osaline kaugtöö ei ole nende auto kasutamist mõjutanud. Lisaks vastas 17 protsenti Eesti inimestest, et neil ei ole isiklikku autot kunagi isegi olnud ning nad saavad hakkama autojagamisteenuste, autorendi või ühistranspordiga.
Moppeli hinnangul on auto kasutamise harjumuste muutus tihedalt seotud ka sellega, kuidas inimesed oma rahakasutust planeerivad ja mis rolli auto nende elus mängib. Citadele varasem uuring tuvastas, et Eesti autojuhid peavad kõige olulisemaks kriteeriumiks auto valikul turvalisust ja töökindlust (26 protsenti), selle järel kütusesäästlikkust (25 protsenti) ja madalaid ülalpidamiskulusid (23 protsenti).
„Kui auto on eelkõige praktiline tööriist, mille valikul loevad kütusekulu ja igakuised püsikulud, siis ei üllata, et sama loogikat rakendatakse ka kasutamisharjumustele. Muutunud harjumused pole pelgalt mugavusküsimus, vaid ka viis kulusid kontrolli all hoida,” sõnas Moppel. „Pärast automaksu kehtestamist ja autoga seotud kulude kasvu vaatavad inimesed tähelepanelikumalt, mida auto neile iga kuu maksma läheb. Kui töö ja elu võimaldavad, vähendatakse autoga sõidetud kilomeetreid, mitte tingimata ei loobuta autost täielikult.”
Citadele panga küsitlus auto kasutamise harjumuste kohta viidi läbi koostöös uuringufirmaga Norstat. Küsimustele vastas igas Balti riigis 1000 inimest.