Citadele Bank

Kaks põhjust, miks euribori langus peagi peatuda võib

Avaldatud

Tõenäoliselt alandab Euroopa Keskpank enne pikemat pausi intressimääru veel ühel korral ning 6 kuu euribor stabiliseerub järgmise aasta kevad-suvel 1,83 protsendi juures.

Euribori määrad – ühed olulisemaid finantsnäitajaid, millest otseselt sõltub laenude hind – on viimaste aastate jooksul muutunud palju. 2015. aasta sügisest kuni 3. juunini 2022 oli euribor negatiivne. Kui Euroopa Keskpank (EKP) hakkas aga inflatsiooniga võitlema ja rahapoliitikat karmistama, muutus olukord dramaatiliselt: 2023. aasta lõpuks oli 6 kuu euribor ületanud 4 protsendi piiri, mis tõi kaasa laenunõudluse languse kogu euroalal. Inflatsiooni aeglustumine ja euroala majanduse seiskumine tõid aga kaasa rahapoliitika leevendamise. Praegu ulatub 6 kuu euribor üle 2 protsendi ehk on kaks korda madalam võrreldes tippajaga.

„Euribor ja seeläbi ka laenude intressimäärad on poolteist aastat langenud ja turuosalised näivad olevat uue reaalsusega harjunud,“ ütles Citadele panga tegevjuht ja juhatuse esimees Rūta Ežerskiene. „Siiski on oluline märkida, et rahapoliitika karmistamine ja leevendamine on tsükliline ja dünaamiline. See tähendab, et rahapoliitikat ei saa pidevalt karmistada ega pidevalt leevendada: alati saabub hetk, mil EKP vajutab stopp-nuppu ning üks või teine rahapoliitika etapp lõppeb.“

Euroala siseneb  Ežerskiene hinnangul peagi rahapoliitika stabiilsusperioodi, mil nii baasintressimäär kui ka euribor enam mõnda aega ei lange. „Ka turuosalised ennustavad, et EKP võib langetada baasintressimäära viimast korda selle aasta septembris. See tooks praegu 2 protsendi juures oleva 6 kuu euribori detsembris 1,86 protsendini, mis 2026. aasta kevadel või suvel stabiliseerub 1,83 protsendi juures ning ei lange enam. Seega euribor langeb veel veidi aega, aga languse lõpp läheneb,“ lisas Ežerskiene. „Peale seda saabub ilmselt baasintressimäärade muutmises pikem paus.“

EKP tahab hinnata otsuste mõju majandusele

Tema sõnul on kaks peamist põhjust, miks EKP tõenäoliselt baasintressimäärade langetamise lõpetab. Esiteks, ei mõjuta baasintressimäärade tõstmine ja langetamine majandust kohe, vaid umbes kuue kuu pärast. „Isegi varasemad baasintressimäärade langetused ei ole euroala majandust veel täielikult mõjutanud. EKP tahab mõnda aega jälgida ja hinnata, kuidas tehtud otsused euroala inflatsiooni, palgadünaamikat, majandustsüklit ning ettevõtete ja leibkondade laenunõudlust mõjutavad. See võtab aega,“ ütles Ežerskiene.

Teiseks, kuigi mõni aeg tagasi kehtestatud USA tollitariifid kujutavad ohtu euroala majandusele, ei tähenda need ka seda, et majandus läheb langusesse. „Tariifid üksi ei innusta EKP-d baasintressimäärasid edasi langetama,“ ütles Citadele panga tegevjuht. Selle aasta juunis uuendas EKP oma euroala makromajanduslikke prognoose, ent suuri muutusi see ei toonud. Märtsis ennustas keskpank, et SKP kasvab euroalal 2026. aastal 1,2 protsenti, juuni prognoosis oli see näitaja 1,1 protsenti. „Lisaks rõhutab EKP president Christine Lagarde oma kommentaarides, et USA tariifide negatiivset mõju euroala majandusele kompenseeritakse suuremate investeeringutega euroala kaitsevaldkonda ja taristusse. Need plaanid on juba osaliselt realiseerumas, näiteks Saksamaa valitsus plaanib 2026. aasta eelarves suuremaid kulutusi kaitsele ja taristule. Kuna EKP ei näe tariifide mõju euroala majandusele kriitilisena, siis ei kiirusta nad ka intressimäärasid edasi langetama,“ sõnas Ežerskiene.

„On huvitav, et viimaste prognooside kohaselt hakkab euribor alates 2026. aasta suvest hoopis veidi tõusma ning kuue kuu euribor võib detsembriks kasvada 1,97 protsendini, mis näitab, et turuosalised usuvad euroala majanduse tugevnemisse 2026. aastal,“ ütles Ežerskiene. „Turg usub, et tariifid kehtestatakse lühikeseks ajaks ja 2026. aastal võidakse suurem osa neist tühistada või oluliselt vähendada. Paralleelselt alustab ka Saksamaa valitsus majanduse elavdamist. Kui USA administratsioon peaks järgmisel aastal oma tariifipoliitikat tõepoolest leevendama hakkama, võib euroala majandus positiivselt üllatada.“ Majandustsükli tugevnemisega võib kaasneda ka uus inflatsioonilaine, mida turuosaliste viimased prognoosid näivad samuti ennustavat.