Kuigi finantspettuste ohvriks langemine on sageli tingitud kriminaalide üha kavalamatest skeemidest, 78% Eesti elanikest peab pettuse ohvriks langemisel vastutajaks iseennast, selgub Citadele panga uuringust. Samal ajal usaldavad inimesed lahenduste leidmisel enim oma panka ja politseid.
„Tõsiasi, et eestlased tunnevad finantspettuste korral eelkõige iseenda vastutust, näitab kõrget teadlikkust ja tugevat isiklikku vastutustunnet. See on oluline, sest ainult iseenda valvsus aitab suure osa pettusi ennetada. Enda vastutavaks pidamine on Eestis märksa kõrgem kui Lätis ja Leedus, kus vastavalt 67% inimestest arvas, et vastutus on eelkõige neil endil. Kaheksa protsenti pidas ohvriks sattumisel vastutajaks panka ja sama paljud valitsust,“ kommenteeris Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
Tkatšenko sõnul on märkimisväärne, kui selgelt tõusevad esile need kanalid, kuhu inimesed finantspettuse korral pöörduksid. Citadele küsitluse järgi võtaks 85% Eesti inimestest esimesena ühendust oma pangaga, 82% teavitaks politseid, 30% esitaks kaebuse mõnele vastavale ametiasutusele, näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Väiksem osa inimestest otsiks abi finantsnõustajalt või juristilt (15%), 12% otsiks lahendust internetist ja prooviks ise hakkama saada.
„Need näitajad on väga julgustavad – inimesed ei jää ükskõikseks, vaid tegutsevad,“ ütles Tkatšenko. „Samas on tähelepanuväärne, et 4% vastanutest ei tea, mida nad sellises olukorras teeksid. Just nende jaoks on oluline, et meedias ja ühiskonnas räägitaks selgelt, kuidas käituda, kui midagi kahtlast on juhtunud.“
Tkatšenko rõhutas, et pettuskatsete või -kahtluste puhul tasub alati enda pangale sellest teada anda. “Kui teile tuleb näiteks kõne pangast, mis tundub teile kahtlane, selle käigus küsitakse teie pangaandmeid, ID-kaardi andmeid, SmartID abil autoriseerimist või midagi sarnast, siis tasub alati ise oma panka helistades asja kohta järele küsida. Pangale ja politseile on iga informatsioon pettuskatsete kohta kasulik, sest nii saame ka meie paremini oma kliente kaitsta,” selgitas Tkatšenko.
Lätis ja Leedus on üldiselt teadmised finantspettuste osas nõrgemad ning seal teadvustatakse ka enda rolli vähem. Näiteks Lätis peaks pettuse ohvriks sattumisel vastutavaks panka 17 protsenti ja valitsust 11 protsenti inimestest, Leedus vastavalt 15 protsenti ja 5 protsenti vastajatest.