Balti riikide majandused on näidanud makromajandusliku ebakindluse ja tariifidest tingitud turu volatiilsuse keskel tugevat vastupidavust. Majandus taastub, isegi kui majanduskasv on Lätis, Leedus ja Eestis endiselt ebaühtlane. Selleks, et saavutada sihipärast ja jätkusuutliku majanduse tõusmist 2026. aastal, peame oma vastupidavust veelgi tugevdama, kirjutab Citadele panga tegevjuht Rūta Ežerskiene.
Nagu öeldud, on majanduse kasv Balti riikides suhteliselt erinev. Leedu majandus on Baltikumi tugevaim ja peaks naabrite omi ka eesootaval aastal prognoositava 3-protsendilise kasvuga edestama. Aasta algusega jõustunud pensionireform annab SKP-le hoogu umbes 0,7 protsendipunkti, sisetarbimine, ehitus ja kinnisvara jäävad Leedu majanduse peamisteks veduriteks, samas kui jaemüük näitab jätkuvalt vastupidavust. Töötlev tööstus – mis on Leedus ajalooliselt ekspordist rohkem sõltuv kui Lätis või Eestis – seisab silmitsi globaalsete väljakutsetega ja võib stagneeruda, kuigi pikaajaline langus on ebatõenäoline. Sektorid nagu autotööstus, kinnisvara, turism, luksuskaubad ja tervishoid on heas positsioonis, et saada kasu pensionireformi positiivsest mõjust tarbimise ja nõudluse kasvule.
Läti majandus naasis pärast pikaajalist aeglustumist 2025. aasta lõpus viimaks kasvule. Tööstuse kõrval kasvab ka sisetarbimise roll. Eluasemenõudlus ja laenutegevus toetavad tööstuse, finantsteenuste, metsanduse ja ehituse laienemist. Läti SKP kasvuks prognoositakse järgmisel aastal 2,0%, aga kui põhisektorid säilitavad oma praeguse hoo, võib tulemus olla isegi tugevam.
Eestiski on majanduse taastumine ilmne, ent siiski habras. Kindlustunne on tugevnenud kõigis sektorites – tööstuses, teeninduses, jaekaubanduses, aga ka ehituses ja tavatarbijate hulgas. Peamine mootor on sisetarbimine, mida toetavad madalamad laenuintressimäärad ja paranenud ostujõud. Tööstus aga on taas langusesse vajunud, peegeldades trendi Leedus. Põhjused on tõenäoliselt samad: nõrk majandustsükkel Skandinaavias, ennetava ekspordi aeglustumine Ameerika Ühendriikidesse ja uued tariifid. Eesti SKP peaks 2026. aastal kasvama 2,3%, kuid kui tööstuse aeglustumine jätkub, võib selle tempo saavutamine osutuda keeruliseks.
Investeerimine ja laenamine kasvavad
Baltikumi majanduste tugevnemist näitab ka kasvav nõudlus eluaseme- ja äriinvesteeringute järele. 2025. aasta esimese üheksa kuuga ulatus Citadele laenuportfelli kogumaht 3,67 miljardi euroni, kusjuures uute laenude maht kasvas 1,2 miljardi euroni, mida on 24% rohkem kui aasta varem. See peegeldab selgelt suurt nõudlust kodulaenude, tarbimislaenude ja liisingu järele, samuti ettevõtete kasvavat huvi käibekapitali ja investeeringute finantseerimise vastu, et toetada laienemist ja konkurentsivõimet.
Suurem investeeringute tegemine ja laenamine eeldatavasti jätkub ka 2026. aastal. Palgakasv ületab inflatsiooni kogu Baltikumis, mis suurendab ostujõudu ja toetab eluasemenõudlust. Läti, Leedu ja Eesti saavad kasu stabiilsetest intressimääradest, kusjuures EKP hoiuse intressimäär peaks jääma 2,0% juurde. Stabiilsus loob soodsad laenutingimused nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ning toetab investeeringute tegemist kogu piirkonnas.
Finantsstabiilsus on aina olulisem
Arvestades praeguseid demograafilisi ja majanduslikke trende, on säästmis- ja investeerimisharjumuste tugevdamine rahalise stabiilsuse kasvatamiseks hädavajalik. Leedu järgib 2026. aastal Eesti eeskuju ja reformis teise pensionisamba süsteemi. Kuigi võimalus pensioniraha varem välja võtta suurendab lühiajalisi kulutusi ja kinnisvarainvesteeringuid, on äärmiselt oluline hoida ka pikaajalist vaadet, et vältida madalamaid pensione ning suuremat survet riigi ja inimeste rahakotile.
On oluline, et inimesed mitmekesistaksid oma kogumisviise kolmanda samba maksete ja muude pikaajaliste investeerimisinstrumentidega. Vananeva rahvastiku ja väheneva tööjõu olukorras ei ole tugeva säästmis- ja investeerimisstrateegia loomine enam valik. See on finantsstabiilsuse nurgakivi. Veel selgemalt tuleb esile pankade roll muuta erinevate tööriistadega rahaasjade haldamist ja planeerimist lihtsamaks ja kõigile kättesaadavamaks, olgu tööriistaks siis mikrosäästmist soodustav kaardimaksete ümardamisel toimiv rahakassa või digitaalsed portfelli haldamise lahendused.
Digitaliseerumine ja turvalisus käsikäes
Kasvav huvi säästude, pensionide ja investeeringute vastu kujundab Baltikumis nõudlust digitaalsete lahenduste järele, mida toetavad majanduse stabiliseerumine ja regulatiivsed muutused. Tehisintellekt kujundab jätkuvalt ümber panganduse tulevikku. Tehisintellekti kaasamisel ei peaks prioriteediks olema võimalikult kiire ümberkujundamine, vaid läbimõeldud integratsioon ehk tehisintellekti kasutamine seal, kus see lisab reaalset väärtust, näiteks kliendikogemuse või riskijuhtimise parandamises. Tehisintellekti kasutamine panganduses nõuab tugevaid andmebaase, head andmekvaliteeti ja innovatsiooni omaksvõtvat kultuuri.
Kliendid ootavad pankadelt sujuvat, turvalist ja personaalset digitaalset kasutajakogemust. Nende ootuste täitmiseks ja digitaalse vastupidavuse kasvatamiseks peavad pangad investeerima tehnoloogiasse, tugevdama küberturvalisust ja panustama pettuste ennetamisse. Politsei ja Piirivalveameti andmetel on novembri seisuga Eesti inimestelt ja ettevõtetelt erinevat tüüpi pettustega kätte saadud üle 27 miljoni euro. Neid pahatahtlikke skeeme ei jää vähemaks, vaid pigem tuleb juurde. Nii pankadel kui ka inimestel endil on enda raha kaitsmisel oluline roll.
Vastupidavus toetab piirkonna arengut
Baltimaade tugevus, vastupidavusvõime saab toetada ka edaspidi sihipärast ja jätkusuutlikku majanduskasvu, ent selleks on tarvis läbimõeldult ja otsustavalt tegutseda. Läti tööstuse veetud kasv, Leedu pensionireformi toetus ja Eesti sisetarbimise taastumine loovad hea pinnase nii majapidamistele kui ka ettevõtetele investeeringute tegemiseks. Tehisintellekti tuleks kasutada seal, kus see lisab reaalset väärtust, võimaldab teha targemaid otsuseid ja pakkuda personaalsemaid teenuseid. Pankadel on endiselt tähtis roll nii säästmis- ja investeerimisharjumuste arendamisel kui ka rahaasjade planeerimiseks vajalike tööriistade ja nõu tagamisel. Need tegevused tugevdavad meie vastupidavust ning muudavad Baltimaade majanduse elavnemise jätkusuutlikuks kasvuks, mis toob kasu nii leibkondadele kui ka ettevõtetele.