Euribor tõuseb ja seda juba enne, kui Euroopa Keskpank on baasintressimäärasid muutnud. Kuigi finantsturud ootavad sel aastal mitut intressimäärade tõusu, on Citadele panga tegevjuhi Rūta Ežerskiene hinnangul kaheldav, kas need ootused on õigustatud ja majandusolukorrale vastavad.
Viimastel nädalatel on 6 kuu euribor tõusnud umbes 2,2 protsendilt 2,5 protsendile. Turud hindavad, et Euroopa Keskpank tõstab 65-protsendilise tõenäosusega baasintressimäärasid juba aprillis, 93-protsendilise tõenäosusega juunis ja rohkem kui 60-protsendilise tõenäosusega juulis. Kui see stsenaarium peaks teoks saama, võib 6 kuu euribor aasta lõpuks läheneda juba 3 protsendi piirile.
Nendel ootustel on elanikkonna jaoks hind. Iga intressimäära tõus kajastub otseselt euriboriga seotud laenude kuumaksetes. Isegi väike euribori muutus võib tähendada mitmekümneeurost erinevust. Näiteks Citadele panga keskmise 175 000 euro suuruse 27-aastase tähtajaga kodulaenu kuumakse oleks 2% euribori korral umbes 845 eurot, 2,5% euriboriga umbes 893 eurot ja 3% euribori juures umbes 944 eurot.
Euroopa Keskpanka piirab nõrk majandus
Siiski tekib küsimus, kas intressimäärade tõstmise kartus on õigustatud. Meie arvates hindavad turud intressimäärade tõusu stsenaariumit praegu liiga pessimistlikult. On tõenäolisem, et sel aastal võime näha vaid ühte baasintressimäärade tõstmist, sest Euroopa Keskpanga reaalsed võimalused rahapoliitika karmistamiseks on endiselt üsna piiratud.
Peamine põhjus on muutunud majanduskeskkond. Erinevalt 2022. aastast, mil inflatsiooni vedasid nii energiahinnad kui ka teenuste hindade kiire kasv, on majanduse olukord täna palju hapram. Euroala taastub stagnatsiooniperioodist järk-järgult ning suured majandused, näiteks Saksamaa, kõiguvad endiselt stagnatsiooni ja majanduslanguse vahel.
Sellistes tingimustes võib kiire intressimäärade tõstmine aeglustada taastumist või majanduse suisa uuesti langusesse lükata. Tööturg näitab juba nõrgenemise märke ning palgakasv euroalal on aeglustunud umbes 2 protsendini. Rahapoliitika edasine karmistamine pärsiks sisenõudlust veelgi.
Praegune inflatsioon on tugevalt seotud välisteguritega – geopoliitiliste pingete, energia- ja toorainehindade kõikumiste ning tarneahelate häiretega. Selline inflatsioon on intressimääradele vähem tundlik, seega ei avaldaks nende tõstmine otsest mõju praeguse hinnatõusu peamistele põhjustele.
Euroopa Keskpanga otsused põhinevad andmetel, mis saabuvad viivitusega. Kuna energiahindade muutused kajastuvad inflatsioonis umbes mõne kuu pärast, ei näe me praegu ametlikke majandusnäitajaid vaadates terviklikku mõju. Mittetäielikud andmed piiravad samuti keskpanga võimalusi tõsta jõuliselt intressimäärasid.
Finantsturgude ootused ja prognoosid ei täitu alati. Kuigi intressimäärade kasv on tõenäoline, näitab praegune majandusolukord, et see võib olla prognoositust palju mõõdukam. See tähendab, et laenumaksed ilmselt küll kasvavad, ent mitte nii kiiresti, kui turg täna arvab.