Eestlastelt välja petetud miljonid liiguvad kiirelt välismaistele kontodele ning võtmerolli mängivad selles rahamuulad. Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht räägib, kuidas petturite loodud tööpakkumisi ära tunda ning miks sihitakse neid just noortele ja tudengitele.
Aina enam viidatakse sellele, et tudengielu ei piirdu vaid koolis käimise ja vaba aja veetmisega: Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on üliõpilaste rahaline olukord muutunud viimase kolme aastaga tunduvalt keerukamaks ning õpingute kõrvalt töötab 62% üliõpilastest. Otsides aga tööd, mida oleks mugav kooli kõrvalt teha, võib sattuda ka ebaausate või suisa seadusevastaste tööpakkumiste peale.
Citadele rahapesu tõkestamise osakonna juhi Viktor Tkatšenko sõnul otsivad finantspetturid rahamuuladeks enamasti just nooremaid inimesi ning pakuvad võimalusi, mis tunduvad noorele atraktiivsed. “Enamasti on selleks paindlik “tööaeg”, võimalus töötada kodust ning suhteliselt lihtsad ülesanded, mille eest lubatakse head tasu,” ütles Tkatšenko. Samuti värbavad finantspetturid rahamuuladeks noori lootuses, et teadmiste ja elukogemuse puudumise tõttu ei mõista nad, et aitavad tööpakkumist vastu võttes kuriteole kaasa.
Eestlaste kaotatud miljonid muulade kontodel
Rahamuula ülesandeks aga on aidata petturitel kelmuste abil saadud raha pesta. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti elanikud augustis petturitele üle miljoni euro. Käesoleva aastaga on eestlased kaotanud finantskelmidele aga rohkem kui 15,5 miljonit eurot. Pettuste liikidest moodustasid augustis lõviosa, ligi 25%, mitmeastmelised telefonipettused ehk skeemid, kus inimesega võetakse ühendust mitu korda järjest ja esinetakse panga, politsei, maksuameti või muu asutuse esindajatena.
Enamasti lasevad finantskelmid rahamuuladel avada inimese enda nimel mõnes pangas uue konto, kuhu hakatakse kandma kuritegelikul teel saadud raha. Inimene peab mingi aja möödudes kindla summa oma kontolt edasi kandma, enamasti mõnda välismaisesse panka või finantsasutusse. Teinekord lasevad petturid muulal raha väiksemate summadena erinevatest automaatidest välja võtta ning pakiautomaadi kaudu teele saata.
Ilus disain võib olla petlik
Tkatšenko sõnul võivad sellised “tööpakkumised” teinekord näha välja väga ilusad ja realistlikud: moodne disain, töökuulutusele sarnane struktuur ning toimiv veebileht. Petturite eesmärgiks on leida keegi, kes tegutseb nende huvides ise teadmata, et ta teeb midagi valesti. Tööpakkumise näiline usaldusväärsus aitab Tkatšenko sõnul sellele kaasa. Pakkumisi levitatakse sotsiaalmeedias, vestlusäppides, aga ka inimeselt inimesele.
Mille järgi aga kahtlasi pakkumisi ära tunda? Tuleb süüvida töö sisusse ning veenduda, kas see on legaalne ja eetiline. “Oluline ongi teada, et teadmata päritoluga raha enda kontol hoidmine ja selle edasi kandmine või sulas välja võtmine, on rahapesule kaasa aitamine, mis on karistatav. See peaks kohe panema häirekellad tööle. Kohtus ei aita ka põhjendus, et inimene ei teadnud, et tegu on seadusevastane või teda peteti arvama, et tegutseb õigesti,” ütles Tkatšenko. Tihti ei kohtu inimene kunagi oma “tööandjatega”, tea nende päris nimesid, ega midagi nende kohta. “See on petturitele ideaalne olukord, sest politsei saabki vastutusele võtta sel juhul ainult rahamuula, kelle tööandjad ja konto kaudu liigutatud raha on selleks hetkeks kadunud nagu vits vette,” lisas Tkatšenko.
“Tasub meeles pidada, et kui tööpakkumine tundub liiga hea, et tõsi olla, siis see enamasti ei olegi tõsi,” lisas Tkatšenko. “Kuigi töö mõnes kohvikus, poes või kullerina võib tunduda vähem tasuv, ei tohiks minna kiiresti raha teenimise õnge. Pea alati on selle taga ebaausad meetodid ning kriminaalkaristuse oht.”