Kuigi selle aasta jooksul ei ole laenajatel tarvidust kulude suurenemise pärast muretseda, võib olukord Citadele panga peaökonomisti Kārlis Purgailise hinnangul lähiaastatel muutuma hakata.
Kuigi maailma keskpangad on üldiselt veel intressimäärade langetamise faasis, on mitmetes piirkondades intressimäärade langetamine lõppemas või pausile pandud. Lääneriikidest jätkavad intressimäärade langetamist hetkel veel USA ja hiljuti ka Ühendkuningriigid. Euroopa Keskpanga (EKP) hoiuseintressimäär on seevastu püsinud nüüdseks 6 kuud muutmata 2,00% juures.
EKP säilitab oma tegutsemises andmepõhist lähenemisviisi, mis tähendab, et otsuseid langetatakse sõltuvalt majandusandmetest. Finantsturu osalised on välistanud võimaluse, et euroalal sellel aastal veel intressimäärasid langetatakse. Enamgi veel, turuosalised on hakanud hindades arvestama vähemalt ühe 0,25 protsendipunkti suuruse intressimäära tõusuga järgmise kahe aasta jooksul ja vähemalt kahe tõusuga kolme aasta jooksul. See tähendab, et kuigi 2026. aastal jäävad intressimäärad tõenäoliselt samaks, võime juba 2027.–2028. aastal näha intressimäärade kasvu.
Samas tasub aga meeles pidada, et need otsused sõltuvad oluliselt euroala majanduse edasisest käekäigust. Seda mõjutavad peamiselt inflatsioonidünaamika, eriti baasinflatsioon, teenuste hindade muutumine ja SKP kasv. Rahaliidu majanduskasv oli küll oodatust tugevam, kuid eelmise aasta lõpus ilmnesid tootmissektoris taas negatiivsed märgid ning tootjate kindlustunne nõrgenes. EKP-lt oodatakse rahapoliitika tegeliku mõju hoolikat hindamist, sealhulgas seda, kuidas intressimäärad mõjutavad laenamist ja majandustegevust. Olulised on sealjuures ka globaalsed arengud, nagu energiahindade muutused, USA ja Hiina majanduste areng ning vahetuskursside kõikumine.
Prognoosime, et 2026. aastal kasvab euroala SKP mõõdukalt, umbes 1,2% ning inflatsioon püsib EKP sihttaseme 2% lähedal. Positiivseid väljavaateid toetab tõsiasi, et majanduskasv oli viimasel aastal vastupidav. Samas on viimased inflatsiooniprognoosid siiski veidi kõrgemad kui varem prognoositud 1,7%. Inflatsiooni ja SKP kasvu mõjutavad energiahinnad, ülemaailmne kaubandusdünaamika, kodumajapidamiste tarbimine ja investeerimine, eriti rohemajanduse projektidesse. Huvitaval kombel kogeb maailm praegu leebet La Niña ilmastikumudelit (merepinna temperatuur jaheneb Vaikse ookeani kesk- ja idapoolses troopilises osas), mis loob toidutootjatele soodsad tingimused ja langetab toiduainete hindu. See omakorda võib aidata inflatsiooni stabiliseerida.
Suurimaks väljakutseks ongi euroala inflatsiooni hoidmine 2% lähedal ja seda eriti teenindussektoris, kus hinnasurve püsib. Energiahindade kõikumine on endiselt märkimisväärne risk. Lisaks võivad globaalsed geopoliitilised arengud ja nõrk välisnõudlus tekitada täiendavat ebakindlust.
Laenudünaamika soodustab endiselt euroala kasvu. Kodumajapidamiste laenamine kasvas nii euroalal kui ka Baltikumis 2025. aastal tänu madalamatele intressimääradele. Ettevõtete laenamine euroalal oli volatiilsem, kuid eelmise aasta lõpus kiirenes seegi. Ettevõtete laenumahud kasvasid nii pankades kui ka võlakirjaturgudel. Laenuvõtjad võivad eeldada stabiilseid intressimäärasid vähemalt selle aasta lõpuni ehk kui laenutingimused oluliselt ei muutu ja jääb laenamine soodsaks. Olukord võib aga muutuda kui EKP hakkab tõepoolest 2027. aastal intressimäärasid tõstma. Samas aga näitavad praegused prognoosid, et üldine laenamise kasv jätkub ka lähiaastatel.