Eesti inimeste isiklik rahaline olukord on nende enda hinnangul viimase kolme kuu jooksul püsinud enamasti muutumatuna, kuid halvenemist tunneb kaks korda rohkem inimesi kui paranemist, selgub Citadele panga tellitud uuringust.
Juulis tehtud küsitluses ütlesid pooled Eesti vastajatest, et nende rahaline olukord on jäänud kolme kuuga samaks, 17% hinnangul on see paranenud ja 33% sõnul hoopis halvenenud. Ka Baltikumi võrdluses on Eesti inimeste hinnang oma rahaseisule endiselt kõige nõrgem. Lätis ütleb 25% vastanutest, et nende rahaline olukord on viimase kolme kuuga halvenenud, Leedus 19%. Paranemist tajub Eestis 17%, Lätis 16% ja Leedus 20% vastanutest.
Citadele panga tegevjuhi ja juhatuse esimehe Rūta Ežerskienė sõnul on siiski näha ka Eestis positiivsemaid märke, sest aasta alguses oli pessimism veelgi suurem. Citadele varasem uuring näitas, et aasta alguses ootas lausa 47% Eesti inimestest oma rahalise seisu halvenemist järgmise poole aasta jooksul ning paranemist uskus 16%.
Ežerskienė sõnul ei saa neid kahte näitajat üks ühele võrrelda, sest üks mõõtis pigem tulevikuootust ja teine juba kogetud muutust ehk tunnet viimase kolme kuu osas. Küll aga näitab see, et aasta alguse hirm oli tugevam kui see, kuidas inimesed möödunud kvartalit praegu kirjeldavad.
„Aasta alguses oli ootustes palju ebakindlust. Maksutõusud, hinnatase ja pikalt nõrk majandusfoon muutsid inimeste vaate väga ettevaatlikuks. Nüüd on näha, et kõigi jaoks ei ole halvim stsenaarium realiseerunud, kuid paranemist tunneb siiski väike osa inimestest. See on pigem aeglane stabiliseerumine kui järsk pööre paremuse poole,“ ütles Ežerskienė.
Citadele panga viimase majandusprognoosi järgi peaks Eesti SKP kasvama 2026. aastal 2,2%, keskmine palk 5,8% ja inflatsioon ulatuma 4%-ni. Citadele tegevjuhi sõnul peaks see järk-järgult toetama ka inimeste ostujõudu, kuid kindlustunde taastumine võtab aega. „Palgakasv võib inflatsiooni ületada, kuid inimene ei tunne seda kohe, eriti kui varasem hinnatõus on pere eelarvet pikalt survestanud. Kindlustunne taastub alles siis, kui inimene näeb mitu kuud järjest, et raha jääb pärast vajalikke kulutusi rohkem alles,“ märkis Ežerskienė.
Balti riikide võrdluses paistis Leedu silma kõige stabiilsema hinnanguga. Seal ütles 62% vastanutest, et nende rahaline olukord on kolme kuuga jäänud samaks, 20% näeb paranemist ja 19% halvenemist. Lätis on samaks jäämist märkinud 60%, paranemist 16% ja halvenemist 25%.
Citadele panga tellitud küsitluse viis juulis läbi uuringufirma Norstat. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 aastat.