Iraani konflikti algusest on energiahinnad maailmaturul järsult tõusnud ning Eesti inimesteni jõudis esmalt kütusehindade kasv. Kuidas hakkab järgnevate kuude jooksul hinnakasv mõjutama ka kõiki teisi elualasid, selgitab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Veebruari lõpust on Brenti toornafta hind kerkinud 45% ning Euroopa maagaasi TTF-hind 39%. Kuigi tegemist on globaalsete arengutega, jõuab nende mõju üsna kiiresti ka Eesti inimeste igapäevakuludesse. „Kui kütusehindade kasvu oli näha praktiliselt kohe, siis mõjud teistele elualadele jõuavad mitu kuud hiljem. Peagi on oodata kommunaalkulude kasvu. Kuna aga tulemas on suvi, mis vähendab hoonete kütmise vajadust, siis alles sügisel on tunda tõelist pitsitust, sest selleks ajaks jõuavad Eestisse ka järgmised hinnakasvu mõjud,“ selgitas Izgorodinas.
Citadele analüüsi järgi liigub energiahindade tõus majandusse sektorite kaupa. Kõige kiiremini reageerivad transpordikulud, sest tanklate hinnad muutuvad tavaliselt mõne päevaga. Elektri-, kütte- ja gaasiarvetes hakkab mõju avalduma ligikaudu kolme kuu jooksul ehk eeldatavalt mai lõpuks. Laiem mõju alusinflatsioonile jõuab majandusse umbes viie kuu pärast ehk suve keskpaigaks.
„Energiahindade tõus ei tähenda, et kõik hinnad muutuvad üleöö. Osa hindu muutub väga kiiresti, näiteks kütus tanklates, kuid paljud hinnad on seotud lepingute, tarneahelate ja uute läbirääkimistega. Seetõttu jõuab mõju majapidamisteni lainetena,“ lausus Izgorodinas.
Inimeste tarbimisharjumused muutuvad
Tema hinnangul hakkavad Eesti majapidamised kõrgemate energiakulude tõttu järk-järgult oma kulutusi ümber hindama. Eestis võib esimese sektorina löögi saada autode hooldus ja remont, kuna kulutused selles valdkonnas hakkavad tavaliselt vähenema umbes neli kuud pärast energiahindade tõusu. Põhjus on lihtne: inimesed lükkavad edasi need hooldus- ja remonditööd, mis ei ole vältimatud ning suunavad raha esmavajadustele.
Umbes kümne kuu pärast ehk aasta lõpuks muutub mõju laiemaks. Siis hakkavad vähenema kulutused kütuse jaemüügis, elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmetele ning apteegi- ja kosmeetikakaupadele. Izgorodinase sõnul ei ole need järsud šokid, vaid üsna etteaimatavad muutused tarbijakäitumises.
„Kui perekonna eelarve läheb pingelisemaks, ei tähenda see enamasti, et inimesed hakkavad vähem tarbima. Sageli hakatakse tarbima lihtsalt teistmoodi. Meie andmed näitavad, et kasutatud kaupade müük kasvab energiahindade šoki järel peaaegu kohe ning internetikaubandus hakkab suurenema umbes kuu aja jooksul. See tähendab, et inimesed otsivad aktiivselt soodsamaid ostukanaleid,“ selgitas Izgorodinas.
Citadele panga ökonomisti sõnul näitab see, et energiahindade tõusu mõju ei tasu vaadata ainult hinnasiltide kaudu. „Oluline on jälgida ka seda, kuidas muutuvad inimeste ostuotsused. Kui energia võtab eelarvest suurema osa, hakkavad inimesed valima, mida edasi lükata, kust odavamalt osta ja millised kulud on vältimatud. Ettevõtete jaoks tähendab see vajadust mõista, millal jõuab surve nende sektorisse.“
„Praegune hinnasurve on reaalne, kuid see ei tule korraga. Just see teeb olukorra juhitavamaks. Kui inimesed ja ettevõtted teavad, millal mõju eri kuluridadesse jõuab, on võimalik teha paremaid otsuseid enne, kui surve kõige tugevamalt tunda annab,“ lisas Izgorodinas.