Kui USA teeb teoks arutlusel oleva diiselkütuse ekspordikeelu, saaks valusamalt pihta Läti ja Leedu, kelle import USA-st kasvas Iraani sõja ajal. Eesti ettevõtjad tunneksid mõju kõrgemate hindade kaudu, mistõttu tasub USA-st tulevatel signaalidel silma peal hoida ja ette planeerida, kirjutab Citadele äripanganduse juht Andri Simo.
Eurostati andmed näitavad, et Balti riikide sõltuvus USA naftast ja kütustest on erinev. Eesti on meie õnneks kõige soodsamas seisus. Kui viimase 12 kuu jooksul (juuli 2025–juuni 2026) ostis Eesti 1,5% ehk 19 tuhat tonni oma imporditud naftast USA-st, siis Läti imporditud naftast moodustab USA oma suisa üle 14,4% (345 tuhat tonni) ning Leedus on USA nafta osakaal 5,3% (538 tuhat tonni). Euroopa Liidu keskmine on 12,5%.
Samuti erineb see, mida täpselt Balti riigid USA-lt ostavad. Eesti ja Läti keskenduvad valmiskütustele, nagu diislikütus, kütteõli ja lennukikütus. Leedu seevastu impordib peamiselt toornaftat Mažeikiai tehase jaoks ning sellest ligi 4,6% pärines USA-st. Bensiini USA-st praktiliselt ei osteta: EL-is on selle osakaal 1,0%, Baltimaades aga null.
Iraani sõda suurendas sõltuvust
Sõda Iraanis muutis aga senist impordidünaamikat. USA nafta muutus Leedu jaoks märksa olulisemaks: 2026. aasta märtsist juunini oli USA osakaal koguimpordis 13,9%, mis on 8,6 protsendipunkti võrra kõrgem 12 kuu keskmisest. Kogu 12 kuu jooksul Leetu tarnitud 538 tuhandest tonnist USA naftast jõudis 83% kohale just nelja sõjakuu jooksul. USA osakaal Leedu toornafta impordis tõusis 14,4 protsendini (varasem 12 kuu keskmine oli 4,6%), vähendades märgatavalt vahet Euroopa Liiduga, kelle impordist moodustab USA toornafta ligi viiendiku.
Lätis püsis USA-st imporditud naftatoodete osakaal stabiilsena (14% võrreldes 14,4%-ga). Siiski muutusid Lätis imporditud toodete osakaalud: USA tarnis Iraani sõjakuudel kolmandiku Läti lennukikütusest (varem 11,9%) ja 8% diislikütusest (varem 6,2%). EL-is tervikuna tõusis USA osakaal 14,1% juurde, mida vedasid ennekõike lennukikütus ja toornafta. Eesti ei importinud märtsist juunini USA-st üldse naftat.
Mis saab siis, kui USA peatab ekspordi?
USA rahandusminister Scott Bessent ütles sel nädalal, et administratsioon kaalub diislikütuse ekspordi täielikku või osalist keeldu, kuna USA-s tõusid diislikütuse hinnad rekordilise 6,53 dollarini galloni kohta.
Kui ekspordikeeld kehtestataks diislikütustele, saaks Balti riikidest kõige rängemalt pihta Läti. Iraani sõja ajal tarnis Läti USA-st 14% kogu riigi kütuseimpordist ja kolmandiku lennukikütusest. Eurooa Liit tervikuna hankis USA-st 8,8% kogu imporditud kütusest ja 11% lennukikütusest. Kuna Eesti ja Leedu ei importinud 2026. aasta märtsist juunini USA-st üldse kütust, siis oleks neile keelu mõju väiksem. Kui keeld hõlmaks aga toornaftat, siis oleks sellel märgatav mõju ka Leedule ja Euroopa Liidule.
Euroopa Liidu riikidest kannataks enim Prantsusmaa
Eurostati andmed näitavad, et Euroopa Liidu riikidest on Prantsusmaa USA diislikütuse ekspordikeelu suhtes kõige haavatavam. Viimase 12 kuu jooksul hankis Prantsusmaa 24,9% diislikütusest USA-st ning sõja ajal tõusis see osakaal 36% juurde. Tänavu märtsist juunini võttis Prantsusmaa üksi vastu peaaegu kaks kolmandikku kogu USA-st Euroopasse imporditud diislikütusest. Regulaarsete USA tarnetega riikide seas järgneb Poola (12 kuu lõikes 13,8%, sõjakuudel 11,3%), seejärel Saksamaa (vastavalt 9,6% ja 6,2%) ning Iirimaa (9,1% ja 6,1%). Läti on sõja ajal eksporditud kütuse pingereas neljandal kohal (8%), olles napilt üle EL-i keskmise (7,7%). Leedu 20,9%-line osakaal 12 kuu lõikes tuleneb kahest tarnest ning sõjakuudel leedukad USA-st diislikütust ei ostnud.
Kuigi 15 liikmesriigis on USA-st imporditud kütuse osakaal praktiliselt nullilähedane, mõjutaks USA diislikütuste ekspordi keeld neid riike, sealhulgas ka Eestit, kõrgemate hindade kaudu. Diislikütusega kaubeldakse ülemaailmselt: kui import USA-st kaob, konkureerivad riigid samade veoste pärast ning Euroopa diislikütuse hinnad tõusevad.
Diislikütus moodustab peaaegu kaks kolmandikku Eesti kütuseimpordist, seega peaksid põllumehed, transpordi- ja ehitusettevõtted enne otsuse langetamist oma praegused kütusekulud, lepingud ja tarneahelad üle vaatama. Hinnata tasub, kui suur osa kulubaasist sõltub diiselkütusest, kas lepingud kaitsevad hinnahüppe eest ning milline on praegune rahaline puhver juhuks, kui kütusehind tõuseb. Kuigi hetkel on ekspordikeeldu arutatud vaid hüpoteetiliselt, tasub Eesti ettevõtjatel USA-st tulevatel uudistel silma peal hoida, sest nagu näinud oleme, võivad olukord ja adminstratsiooni otsused kiirelt muutuda.