Kui paljudele seostuvad matkaautod pensioniealiste turistidega, siis viimastel aastatel on ka eestlased hakanud endale agaralt neid sõidukeid soetama. Huvi kannustavad inimeste muutunud eelistused ja geopoliitilised pinged.
Kui seni on matkaautode soetamise rekordaasta 2024, mil võeti arvele 208 uut matkaautot, siis 2026. aasta senine statistika näitab veelgi järsemat kasvu. „2025. aastal matkaautode soetamine kukkus, sest kogu autoturg langes mootorsõiduki maksu tõttu – autosid ostetigi palju vähem kui muidu. 2026. aasta algus on aga olnud võrreldes 2024. aastaga tunduvalt aktiivsem, mis näitab, et huvi matkaautode vastu kasvab ning inimestel on piisavalt vaba raha, et see ost ära teha,“ selgitas Aldo Dapon, matkaautode müügiga tegeleva ettevõtte MOTORHOME.ee juhataja.
Seda trendi kinnitab ka Citadele Leasingu enda statistika, mille järgi matkaautode finanseerimise maht on 2026. aasta esimese viie kuuga Eestis kasvanud 85% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. “Huvi matkaautode vastu on sel aastal erakordselt suur ning seda toetab ka taastuv autoturg,” ütles Citadele Leasingu juht Rainer Moppel.
Miks on huvi just nüüd suurenenud?
„Matkaautode populaarsuse kasv ei ole juhus, vaid kombinatsioon elustiili muutusest, majanduslikust loogikast ja inimeste soovist olla oma liikumises sõltumatud,“ ütles Dapon. Tema hinnangul andis matkaautode populaarsuse kasvule tugeva tõuke koroonapandeemia. „Inimesed olid sunnitud loobuma rahvarohkematest reisimisviisidest nagu lendamine ja bussireisid ning eelistama autosid. Kuigi paljud naasid pandeemia taandudes harjumuspäraste viiside juurde, oli muutus toimunud ja matkaautode kasutamine on sellest ajast saadik kasvanud.“
Samuti on inimeste mõtteviisi muutnud maailmas toimuv. „Sõjalised konfliktid tõid fookusesse iseseisvuse, autonoomsuse ja kontrolli oma liikumisvõimaluste üle. Näeme ju praegugi, et lende jäetakse ära või lükatakse edasi, kas siis kütuse puudumise või kallinemise tõttu või muudel põhjustel, piletite hinnad kasvavad. Selles olukorras näib matkaauto inimestele kindlama ja turvalisema lahendusena,“ ütles Dapon.
Kui kümmekond aastat tagasi oli matkaautole liisingut saada keeruline, sest liisingufirmad ei olnud kindlad, kuidas matkaautod oma väärtust hoiavad, siis enam seda probleemi ei ole. “Matkaauto ei ole enam Eestis selline eksootika, nagu see kunagi oli. Rohkematel eestlastel on matkaautod, neile on tekkinud korralik järelturg ja tugevad müüjad, mis annavad ka liisingufirmadele kindlust juurde,” lisas Moppel.
Ostjaid on seinast seina
Daponi hinnangul on oma aja planeerimine matkaautoga reisimisel oluliselt lihtsam, kui lennureisil, sest plaane saab mugavamalt vastavalt ilmale, tujule, vajadustele ja soovidele muuta. „Oma aja ja oma ruumi omamine on luksus, mida paljud soovivad,“ nentis Dapon.
Tema hinnangul on Eestis raske välja tuua keskmist matkaauto ostjat. „Kui nii-öelda vanas Euroopas on peamine matkaauto ostja pensionile jääv perekond, siis Eestis on lisaks ostjate hulgas nii lastega noorperesid, väga erineva profiiliga ettevõtjaid kui ka erinevate spordialade harrastajaid.“ Keskklassi ning enamlevinud tootjate matkaautode hinnad algavad 75 000 eurost, uhkemate premium-klassi sõidukite hinnad aga küündivad 200 000 euroni ja üle selle. „Ka liisingfinantseerimise hinnatase on viimastel aastatel tänu populaarsuse kasvule alla tulnud, mistõttu on matkaautod kättesaadavamad rohkematele inimestele,“ lisas Dapon.
Need, kes kaaluvad matkaauto ostu, peaksid esimese asjana läbi mõtlema mitmekesi nad soovivad valdava osa ajast matkaautot kasutada. Kuna turul pakutav valik on suur, tasub enne matkaauto ostu rentida prooviks erinevaid mudeleid, et saada aru, milline sobib ja meeldib kõige enam. Samuti tuleb arvestada, et kuni 3500 kg keskklassi matkaautoga saab sõita B-kategooria juhilubadega, kuid suuremate matkaautode jaoks, mis kaaluvad näiteks 4500 kg või rohkem, on tarvis vähemalt C1 kategooria juhiluba.