Euroopa Keskpanga juunikuine intressitõus on taas tõstnud tähelepanu euriborile ja kodulaenu kuumaksetele. Kuna suur osa Eesti kodulaenudest on seotud 6 kuu euriboriga, ei jõua muutus kõigi inimeste maksegraafikusse samal ajal. Kodulaenu omanikel tasub läbi teha kodulaenu stressitest ja hinnata, kui hästi pere eelarve peab vastu olukorras, kus laenumakse järgmisel euribori ülevaatuse kuupäeval kasvab.
„Euribori muutus ei jõua laenumaksesse samal päeval, kui sellest uudistes räägitakse. 6 kuu euriboriga seotud laenu puhul muutub makse tavaliselt siis, kui lepingus tuleb järgmine euribori ülevaatuse hetk. Mõnel inimesel võib see olla juba paari nädala pärast, mõnel sügisel, mõnel alles talvel. Just seepärast on praegu õige hetk oma tuleviku maksevõime rahulikult läbi arvutada,“ ütles Citadele panga kodulaenu ja klienditeeninduse valdkonna juht Tiina Sooba.
Sooba sõnul on Eesti kodulaenuvõtja intressimuutustele tundlikum kui paljude teiste Euroopa riikide laenuvõtja, sest siin on levinud euriboriga seotud ujuv intress. Kui euribor langeb, jääb laenuvõtjale rohkem raha kätte. Kui euribor tõuseb, siis laenumakse kasvab ning sellest tulenevalt jääb laenuvõtjal vähem raha oma igapäevasteks vajadusteks.
„Kodulaenu puhul ei tasu vaadata ainult tänast kuumakset. Tuleb küsida, mis juhtub siis, kui euribor tõuseb veel 0,5 või 1 protsendipunkti. Sama oluline on arvestada olukorraga, kui laenumakse kasvab sügisel samal ajal kommunaalide, laste trennikulude, autokulude või muude püsikuludega,“ rääkis Sooba.
Kõige lihtsamaks stressitestiks tuleks vaadata, kui suur on tänane kodulaenu kuumakse. Teiseks arvutada, milline oleks makse 0,5 protsendipunkti kõrgema euribori korral. Kolmandaks tasub teha ka ebamugavam stsenaarium, kus euribor on tänasest 1 protsendipunkti võrra kõrgem.
Näiteks 150 000-eurose laenujäägi, 25-aastase laenutähtaja ja 1,7% pangamarginaali korral tähendaks euribori tõus 0,5 protsendipunkti võrra umbes 45 euro suurust lisakulu kuus. Kui euribor oleks tänasest ligikaudu 1 protsendipunkt kõrgem, suureneks sama laenu kuumakse umbes 85 euro võrra. Täpne mõju sõltub laenujäägist, tähtajast, marginaalist ja maksegraafiku tüübist.
„40 või 80 eurot kuus ei tundu mõnele perele suur summa, aga sügisel võib see langeda samale ajale teiste võimalike kuludega. Lasteaed, kool, trennid, kõrgemad kütte- ja elektriarved, auto hooldus või mõni sügisene remondikulu võivad kõik korraga tulla. Laenumakse tõus on ohtlikum siis, kui see satub juba niigi rahaliselt pingelisse aega,“ selgitas Sooba.
Stressitesti peaks tegema ka need pered, kes on viimase aasta jooksul laenu võtnud euribori languse ootuses või arvestanud väga täpselt maksimaalse laenuvõimega. Kui laen võeti piiri peal, võib ka väike intressimuutus pere eelarves kiiresti tunda anda.
„Kodulaenu võtmisel kontrollib pank kliendi maksevõimet ja teeb tegelikult ka ise läbi stressitestid erinevate stsenaariumite juures. Samas pere enda eelarvet tunneb kõige paremini klient ise. Pank ei oska ette näha kõiki kliendi plaane: perre on sündimas laps, ees ootab autovahetus, sügisel tuleb suurem remont või mõne pereliikme sissetulek võib ajutiselt väheneda. Need asjad tuleb stressitestis kliendil endal arvesse võtta,“ ütles Sooba.
Praktilise sammuna soovitab Sooba panna kirja kolm numbrit: tänane laenumakse, võimalik uus laenumakse ja pere igakuine vaba jääk pärast püsikulusid. Kui laenumakse kasv sööb ära suure osa vabast jäägist, tuleks enne sügist otsida võimalusi kulusid vähendada või varu kasvatada.
Vajadusel tasub pangaga aegsasti ühendust võtta. Kui on juba ette näha, et sügisel võib maksekoormus muutuda liiga pingeliseks, on parem varakult pangaga võimalused läbi arutada. Lahendused sõltuvad konkreetsest olukorrast, kuid pank saab neid hinnata siis, kui klient räägib murest enne makseraskuse tekkimist.