Möödunud aastal kasvas maailmakaubandus USA tariifidest hoolimata stabiilselt ning eriti hästi läks Hiina eksportijatel, kellel õnnestus esimest korda ajaloos kergitada Hiina kaubandusbilansi ülejääk ülejäänud maailmaga üle 1 triljoni USA dollari piiri. Milliseid tulemusi teeb Euroopa majandus sellel aastal ja kas Euroopa Keskpangalt on oodata veel muudatusi intressimäärades, analüüsib Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Möödunud aastal varjutasid kogu maailma majandust selgelt USA imporditariifid, kuigi tulemuste järgi kasvas maailmakaubandus sellest hoolimata stabiilselt. Arenenud riikide töötleva tööstuse olukord jäi siiski suhteliselt hapraks. Ehkki möödunud aasta jooksul tingimused paranesid, oli euroala tootjate meeleolu 2026. aasta alguses endiselt kergelt negatiivne. Samas hakkasid euroala tööstuses ilmnema positiivsed trendid ja näiteks toodang on kasvanud aastavõrdluses alates eelmise aasta veebruarist (viimastel kuudel keskmiselt 1–2%). Üldiselt oli teenindussektor see, mis hoidis euroala piirkonnas positiivset ärimeeleolu kogu eelmise aasta vältel ning ka selle aasta alguses.
Kogu möödunud aasta lõikes oli euroala majanduskasv ligikaudu 1,5%. See tulemus on märksa parem kui eelmise aasta alguses oodati, mil SKP kasvuks prognoositi umbes 1%. Samas pole suureks rõõmuks veel põhjust, kuna käesolev aasta ei pruugi suuremaid edusamme tuua. Bloombergi küsitletud analüütikute hinnangul aeglustub euroala majanduskasv 2026. aastal 1,2%ni.
Euroala tootjad kaotavad järk-järgult positsiooni konkurentsis Hiina eksportijatega. 2025. aastal ületas Hiina kaubandusbilansi ülejääk ülejäänud maailmaga esimest korda ajaloos 1 triljoni USA dollari piiri, hoolimata kasvavast protektsionismist igal pool maailmas. Euroala eksport Hiinasse on viimase kolme aasta jooksul valdavalt vähenenud. Samal ajal on import Hiinast alates 2024. aasta keskpaigast kasvanud, suurendades euroala kaubandusdefitsiiti.
Keskpanga järgmine intressimuudatus võib olla ülespoole
Euroalas langes inflatsioon 2026. aasta alguses alla EKP 2% eesmärgi, jaanuaris oli see 1,7%. Baasinflatsioon, mis kajastab tarbijahindade muutust ilma toidu ja energiata, aeglustus samuti madalaimale tasemele alates 2021. aasta sügisest, mil inflatsioon alles hakkas kiirenema.
Euroopa Keskpank (EKP) on jätnud intressimäärad muutmata viis järjestikust istungit, jättes intressi alates eelmise aasta juunist 2% tasemele. EKP edasised otsused sõltuvad viimastest majandusandmetest, kuid investorid ei oota euroalas sel aastal enam intressimuudatusi. Varasemad intressilangetused on aidanud elavdada laenutegevust ja suurendanud ettevõtete võlakirjade emiteerimist, kusjuures nii ettevõtete kui ka leibkondade laenamine on euroalas kasvanud. Samas on EKP seni eiranud tugeva euro survet inflatsioonile: dollarites kaubeldavad importtooted muutuvad eurodes odavamaks, ning sellel on negatiivne mõju kohalike ettevõtete konkurentsivõimele. Euro edasine tugevnemine võiks panna EKP uuesti kaaluma intressimäärade langetamise võimalust.
Aga kuna euro tugevnemisele suuri lootusi pole pandud, siis usuvad investorid, et EKP intressilangetuste tsükkel on lõppenud ning järgmine liikumine aastatel 2027–2028 on tõenäoliselt ülespoole. Seda uskumust peegeldavad ka laenajate praegused intressimäärad: 6 kuu euribor on viimastel kuudel stabiliseerunud vahemikus 2,10–2,15%, mis on EKP hoiuseintressist kõrgem.