Euroopa Keskpank (EKP) tõstab ülehomme, 10. septembril, tõenäoliselt oma baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra. See oleks teine kord pärast Iraani konflikti algust. Kuigi euroala inflatsiooni kergitab peamiselt energiahindade tõus, võib üldise inflatsiooni kasv olla EKP-le piisav argument, et rahapoliitikat taas karmistada.
Turuosalised on prognoosis kindlad: tõenäosus, et EKP tõstab septembris intressimäärasid, on nende hinnangul 99%. „Kuigi euroala inflatsioonimäär kasvab peamiselt energiahindade tuules, ei saa EKP ignoreerida tõsiasja, et üldine inflatsioonimäär on taas tõusuteel ja ületab oluliselt 2% sihtmärki. Keskpangad on pärast pandeemiaperioodi muutunud inflatsiooniriskide suhtes palju tundlikumaks, seega tegutseb EKP tõenäoliselt varakult isegi kui intressimäärade tõstmine üksi energiahinna probleemi ei lahenda,“ sõnas Citadele panga juhatuse esimees ja tegevjuht Rūta Ežerskienė.
Augustis tõusis euroala aastane inflatsioon 3,3%-ni, mis on kõrgeim alates 2023. aasta septembrist. Üksikasjalikumad andmed näitavad, et peamiselt avaldab inflatsioonile mõju energiasektor. Kui Iraani konflikt taas eskaleerus, kerkisid nafta ja maagaasi hinnad Euroopas ning energiahindade inflatsioon tõusis euroalal 14%-ni, mis on kõrgeim alates 2023. aasta algusest.
Samas püsivad teised inflatsiooninäitajad, mis mängivad EKP otsustes samuti olulist rolli, suhteliselt stabiilsed. Teenuste inflatsioon langes augustis 3 protsendini, mis on nelja kuu madalaim tase ning baasinflatsioon, mis ei arvesta energia- ja toiduainete hindu, oli 2,4%. See on laias laastus sama, mis Iraani konflikti eelsel ajal.
„Esialgsed näitajad viitavad, et lähiajal võib teenindussektori inflatsioon, millele EKP hoolega tähelepanu pöörab, samuti kasvama hakata,“ ütles Ežerskienė. Juulis oli palgakasv 3%, mis on pooleteise aasta kiireim. EKP jaoks võib see aga näidata, et energiainflatsioon kandub kõrgemate palkade kaudu edasi teenindussektorisse. See tähendab, et euroala majanduse tugevnedes ja hindade tõustes avaldavad euroala ettevõtete töötajad tööandjatele survet palku tõsta, mida tööandjad ka teevad. See võib olla EKP jaoks täiendavaks argumendiks, et on aeg intressimäärasid tõsta.
Euroala majandus tugevneb
Ežerskienė sõnul soosib järjekordset intressimäärade tõusu ka euroala majanduse seis. „EKP hindab otsust langetades ka majanduse võimekust taluda rangemat rahapoliitikat. Kuigi euroala majanduskasv on mõõdukas, on Saksamaa ja teised Euroopa Liidu riigid näidanud viimastel kuudel üha rohkem taastumise märke. Tugevam majandus võimaldab EKP-l keskenduda inflatsiooni kontrollimisele kartmata, et intressimäärade tõus aeglustaks oluliselt majandustegevust,“ ütles Citadele tegevjuht.
Euroala majandus on seni olnud ka energiahindade šokile vastupidavam kui 2022.–2023. aasta energiakriisi ajal. Üheks põhjuseks võivad olla Ežerskienė sõnul kasvavad kaitsekulutused, mis toetavad majandustegevust ja kompenseerivad osaliselt kallima energia mõju.
Detsember on ebaselge
See, et EKP tõstab septembris intressimäärasid 25 baaspunkti võrra, on Ežerskienė hinnangul pea vältimatu, kuid märgib, et keskpanga edasiste sammude osas on selgust tunduv vähem.
„Turgude hinnangul on tõenäosus, et näeme peale septembrit uut intressimäärade tõusu, vaid 19%. Kindlamad ollakse detsembrikuu kohtumise osas, kus intressimäärade tõstmise tõenäosus on praegu 56%,“ ütles Ežerskienė.
Citadele panga tegevjuht lisas, et veel on vara teha järeldusi detsembrikuise kohtumise tulemuste osas, eriti arvestades selle mõju majanduskeskkonnale. „Intressimäärade tõstmine üle 2,5 protsendi oleks keskpangale keeruline otsus, sest siis peaks EKP pöörama lisaks inflatsioonile rohkem tähelepanu ka majanduskasvu aeglustumisele,“ ütles Ežerskienė.